Seda lisaks tõsiasjale, et erinevatel põhjustel tõuseb küberkuritegevuse maht igal aastal niiehknaa. Näiteks tekitavad turvaekspertidele aina enam peavalu erinevad "nutikad" seadeldised, mis on küll internetiga ühendatud, kuid mille turvalisuse eest keegi eriti ei hoolitse.

Nõnda viidi möödunud aasta oktoobris läbi kõigi aegade suurim DDoS (teenusetõkestamise) rünnak, mistõttu läksid tundideks, isegi päevadeks kas täiesti ligipääsematuks või hirmaeglaseks erinevad ülipopulaarsed teenused nagu Twitter, Netflix, Paypal, Amazon, Spotify ja veel rohkem teisigi. Rünnakut juhtis umbes 100 000 erinevat üle võetud seadeldist, kusjuures jutt on kodustest ruuteritest kuni beebimonitorideni välja.

Need probleemid kimbutavad aga kogu maailma veebiturvalisust. Eestis on sel aastal mitu põhjust, mida mujal ei esine.

Järjekorras on need liitlasvägede saabumine Eestisse, 2007. aasta küberrünnakute 10. aastapäev, Euroopa Liidu eesistumine ja kohaliku omavalitsuse valimised 15. oktoobril, loetleb RIA riskijuht Martin Indrek Miller. Ükski neist ei garanteeri, et midagi juhtub, kuid igaks juhuks hoitakse silmi selle võrra rohkem lahti.

RIA intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juhataja Klaid Mägi ütleb, et näiteks eesistumine oleks loogiline aeg, kui Eesti senist head IT-mainet
kahjustada. Ta toob näiteks mullu Poolas, Varssavis toimunud NATO kokkusaamist, kus otsustati kübersõda formaalselt sõjapidamisvahendiks kuulutada. "Siis hakkasid Poolas tekkima intsidendid," ütleb Mägi - sellega püüti Poola mainet olukorda ära kasutades kahjustada.

Spetsialistid manitsevad, et igasugune küberrünnak ei tähenda veel otsest ohtu vaid et mõnikord tuleb neisse suhtuda lausa kui tüütustesse. "Tuleb elada see paanika üle, kui näiteks mõni ministeeriumi koduleht on paar tundi maas," ütleb Klaid Mägi. "Sellest eesti elu seisma ei jää."