Riigikohus selgitas, et Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenevad miinimumnõuded vanglatingimustele, seal hulgas kambripinna suurusele. Kui riik on võtnud rahvusvahelise kohustuse, peab täidesaatev riigivõim tagama selle täitmise.

Kinnipeetavate kaebuste laine algas 2014. aastal, pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust määrata ühele Tallinna vangla kinnipeetavale moraalse kahju hüvitiseks 10 000 eurot. Kuna Tallinna vanglas ei suudetud varasematel aastatel pikka aega paljude vangide põhiõigusi järgida ja mõnelgi juhul oli rikkumine raske, tekkis kümnetel vangidel õigus kahjuhüvitisele, teatas riigikohtu pressiesindaja.

Aastatel 2014-2016 vaatasid kohtud läbi 165 ruumipuuduse asja. Neist 79 lõppesid hüvitise väljamõistmisega, 11 õigusvastasuse tuvastamisega ilma hüvitiseta ning 75 juhul jäi kaebus rahuldamata. Mitmel juhul on kohtud osaliselt või täielikult lõpetanud kahjunõude menetluse aegumise tõttu. Hüvitisi oli eelmise aasta sügise seisuga välja mõistetud kokku ca 37 000 eurot.

Riigikohus on märkinud, et hüvitist määrates saab arvestada kõiki vaidlusaluse juhtumi asjaolusid. Seega võtavad kohtud rikkumise raskust vähendava asjaoluna arvesse seda, kui vang pole pidanud viibima tervet ööpäeva kambris. Seevastu isiku varasemaid kuritegusid ei saa hüvitise määramisel arvestada ja vangistustingimuste osas kuriteost lähtuvaid erisusi ette ei nähta.

Kohtupraktika näitab, et pärast esimeste sarnaste kaebuste rahuldamist on olukord vanglas paranenud.