Valmib esimene Eesti mehitamata luurelennuk

Sel suvel kerkib Eesti taevasse mehitamata luurelennuk, mille on valmistanud kodumaised relvatootjad.

Kui siiani on eestimaised relvasepad firmast Eli Military Simulations keskendunud simulatsioonisüsteemidele, mis võimaldavad harjutada kallist laskemoona kulutamata, siis nüüd teeb firma esimese sammu tõelise kõrgtehnoloogilise sõjatehnika suunas. Mehitamata lennuk pole küll tapariist, vaid vaatlus- ja luureseade, kirjutas Eesti Päevaleht.

Eestlaste lennuk on kolmemeetrise tiivaulatusega, kõigest kümnekilone, elektroonikat täis korpusega vaatlusvahend. Pardal on tal sensorid ja infrapunakaamerad, mis edastavad pilti juhtimiskeskusse.

Oma pisikesest kogust hoolimata suudab selline masin tegutseda kümnete kilomeetrite raadiuses, kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Vajaliku väleduse annab talle mudellennuki diiselmootor.

“Kui ta on umbes kilomeetri kõrgusel ja mitmekümne kilomeetri kaugusel, siis see kindlasti parandab tublisti Eesti kaitseväe informeeritust nii õppuste käigus kui ka lahinguolukorras,” ütles firma tegevdirektor Tõnu Vaher.

Lennuk ei täida üksnes sõjalisi eesmärke, selle infrapunakaamerate abil saab otsida ka metsa eksinud või merre kadunud inimesi — kõike, mis eraldab soojust.

Lennuk on oma väheldase kogu poolest maailmas mõneti ainulaadne.

“Asi on selles, et enamik mehitamata lennukeid, mis maailmas tänapäeval ringi lendavad, kaaluvad umbes kakssada kuni viissada kilo,” seletas Vaher.

Väiksusel on selged eelised — esiteks, pool kilomeetrit eemalt on lennuk pea nähtamatu, teiseks, kui lennumasin kõrgustest õnnetult alla peaks sadama, on see allolijaile vähem ohtlik.

Tõnu Vaheri sõnul on kodumaal selliste lennukite tootmine ja ülalpidamine oluliselt odavam kui importimine. Firma plaanib lennukeid ka välismaale müüa, kuid selleni läheb veel aega. Välismaale müüakse praegu granaadiheitja simulaatoreid, neile turu leidmine võttis aastaid.