2016. aastal toimus 1459 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 71 ja sai vigastada 1821 inimest, selgub maanteeameti ja PPA ühisest raportist.

Alates 2012. aastast kasvab kannatanutega liiklusõnnetuste arv keskmiselt 1,6 protsenti aastas. Vigastatute arv suurenes võrreldes 2015. aastaga 5 protsenti, kuid vaadates pikemat perioodi ei saa ka siin olulistest muutustest rääkida.

Paigalseisu võib märgata ka liiklusõnnetustes hukkunute osas, kuigi 2016. aastal hukkus Eesti teedel 4 inimest rohkem kui aasta varem.

Positiivse asjaoluna võib välja tuua seda, et hukkunute arvu kasv oli väiksem kui seda varasemate aastate andmete alusel prognoositi.

Liiklusohutusprogrammi (LOP) 2016–2025 kohaselt tuleb vähendada liiklussurmade ja raskelt vigastada saanute arvu ja saavutada 2025. aastaks olukord, mil liikluses ei hukkuks kolme aasta keskmisena enam kui 40 inimest aastas ja liiklusõnnetustes raskelt vigastatute arv ei ületaks 2023–2025 aastate keskmise väärtusena 330 aastas. 2020. aasta vahetasemeks on vähem kui 50 hukkunut ja 370 raskelt vigastatut (2018–2020 keskmisena).

LOP-i eesmärkidest tulenevalt ei tohtinud hukkunute arv aastatel 2014–2016 olla suurem kui 70 inimest. Tegelikult hukkus 2014–2016 aastate keskmisena 72 inimest. Kuna raskelt vigastada saanute andmed (raskeks loetakse vigastatut, kes viibis statsionaarsel ravil enam kui 24 tundi) on täpsustamisel, ei ole kokkuvõttes hinnatud LOP-i eesmärgi saavutamist raskelt vigastatute osas.