Möödunud nädalal püsis ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv eelneva nädalaga võrreldes samal tasemel, kuid haigestunute hulgas kasvas laste osakaal. Arstide poole pöördus 4203 inimest, neist veidi üle 51 protsendi olid lapsed, teatas terviseamet.

Haigestumise kasvu täheldati põhiliselt väikelaste seas ning see oli seotud RS-viirusega.

RS-viirustesse haigestumine puudutab enim just väikelapsi, sagedamini nakatuvad alla 2-aastased. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudena, lapsel võib tekkida lämbumisoht.

Grippi haigestumus on jätkuvalt langustrendis, haigestumise intensiivsust võib hinnata madalaks, kuid geograafilist levikut endiselt laialdaseks. Gripiviiruste osakaal moodustab kõikidest ülemiste hingamisteede haigestumisi põhjustavatest viirustest 15 protsenti. Kuid vanemaealiste vanusrühmas on haigestumised jätkuvalt seotud peamiselt gripiviirusega.

Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 1300 patsienti, neist 72 protsenti on olnud täiskasvanud (20-64-aastased) ja vanemaealised patsiendid.

Uusi andmeid gripi tõttu intensiivravi vajavate inimeste kohta terviseametile sel nädalal ei laekunud.

Gripi tõttu on intensiivravi vajanud sel hooajal 104 riskirühmadesse kuulund inimest, neist pea 78 protsenti olid vanemaealised patsiendid. Intensiivravi on vajanud ka kaks last vanuses 0-4-eluaastat, üks koolilaps ja 19 inimest vanuses 18-64 eluaastat.

Üks inimene oli eelnevalt terve, andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid kahel inimesel, ülejäänud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste olemasolu tõttu. Terviseametile teadaolevalt on intensiivosakonda sattunutest üle 16 protsendi olnud hooldekodude elanikud.