Kui laupäeval koristasid vabatahtlikud Astangu looduskaitsealale toodud sodi, siis talgukoha vahetus läheduses prügi mahapanekut keelava sildi juurde tuuakse näiteks autorehve, madratseid ja muud sodi ikka edasi.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, prügikorralageduse vastu võitlema asunud Rainer Vakra ütles Delfile, et laupäevaste koristustalgute käigus märkasid vabatahtlikud ka ojas vedelevaid rehve, mida oli jäätunud veest raske kätte saada. Need plaanitakse ära koristada siis, kui ilmad soojemaks lähevad.

Veebruari viimasel päeval leidis Tallinna munitsipaalpolitsei patrull Astangult metsa alla kuhjatud ehitusjäätmed ja kilekottides olmeprügi. Lisaks leiti ka ümbrik nime ja aadressiga, tänu millele leiti prügistaja. Tänaseks on prügistaja saanud rahalise karistuse ning ta on metsa viidud prügi ära koristanud. "Kahetsen juhtumi pärast ja luban edaspidi olla seadusekuulekas," kirjutab Aleksander oma tunnistuses.

Tema sõnul vajaks riiklik jäätmesüsteem inimese seisukohalt paindlikumat, selgemat ning inimsõbralikumat lahendust. Jääks ära laiaulatuslik looduse saastamine ja riigi raha kulutamine isetekkeliste prügilate likvideerimisele.

"Selleks, et metsaalused oleks puhtad ja et prügi ega rehvid ei vedeleks looduses, tuleb tagada jäätmejaamade teenuse võimalikult mugav kasutamine," tõdes riigikogu keskkonnakomisjoni esimees. Parlamendisaadik toob välja mõned ideed: esiteks peavad jäätmejaamad olema avatud 365 päeva aastas, varahommikust hilisõhtuni, välja arvatud riiklikel pühadel.

"See on lihtne sõnum elanikele: tule millal vaja, meie väravad on alati lahti," ütles Vakra. Just selleks eraldati käesoleva aasta riigieelarvest omavalitsustele 2,2 miljonit eurot, millest 640 000 eurot saab näiteks Tallinn ja 150 000 eurot Tartu linn. "Loodan, et juba lähiajal on näha sisulisi muudatusi ja täna pooltel päevadel suletud jäätmejaamade väravad on kodanikele avatud."