"Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses kavandatavat seadusemuudatust pole vaja," seisab õiguskantsleri arvamuses.

Ta märgib, et Eesti Vabariigi õiguses puudub lünk, mida peaks seadusemuudatusega täitma. Sama kinnitab tema sõnutsi riigikohtu senine praktika.

"Olukorras, kus otsitakse võimalusi lahendada kohtute ülekoormatuse probleemi, on kohtu koormuse tarbetu kasvatamine arusaamatu. Arusaamatu on ka lisaressursi suunamine valdkonda, kus lahendamist vajavat probleemi ei ole, samal ajal kui raha on puudu nii kohtusüsteemis kui
õiguskaitsesüsteemis tervikuna," kritiseerib ta.

Madise lisab, et lisaks kavandatava seadusemuudatuse sisulisele tarbetusele, on sel ka ohtlikud kõrvalmõjud. "Eelkõige kahjustaks kavandatu toimiva ja lünkadeta põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemi funktsionaalsust ja usaldusväärsust. Samuti ohustaks seadusemuudatus
võimude lahususe põhimõtet ja tekitaks riigikohtu politiseerimise ohu."

Ta lisab, et justiitsministeeriumi kavatsuses pisendatakse teadlikult seadusemuudatuse tegelikke mõjusid ja esitletakse muudatust
normitehnilist laadi pisiparandusena, mis justkui ei kasvata kaebuste hulka. "Tõenäoliselt on tegemist pahelise katsega eksitada seadusandjat ja avalikkust."

Eesti Päevaleht kajastas kolmapäeval, et justiitsministeeriumist meediale saadetud teate kohaselt tahab ministeerium muuta seadust nii, et iga inimene saaks otse riigikohtusse pöörduda, kui tunneb, et mõni seadus rikub tema põhiõigusi ja tal pole muid võimalusi end kaitsta. "Kui inimene tavakohtu kaudu kehtivat õigust vaidlustada ei saa, siis peaks tal olema tee, kuidas pöörduda individuaalse taotlusega," selgitas minister Urmas Reinsalu.