Oluline on otsuse juures see, et riigikohus käsitles korteriomanike, korteriühistu ja korrakaitseorgani kohustusi olukorras, kus ehitise katusel paiknev jää või lumi tekitab vahetu ohu kõnniteel liikuvate inimeste elule ja tervisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et esmaselt lasub ohtliku jää ja lume katuselt eemaldamise kohustus kinnisasja omanikul, korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul korteriomanikel. Ei ole välistatud seegi, et kohaliku omavalitsuse üksuse heakorraeeskirjaga pannakse selline kohustus lisaks ka elamut haldavale korteriühistule. Nii on see Tallinna linnas.

Samas peab korrakaitseorgan, nagu näiteks munitsipaalpolitseiamet Tallinnas, tagama, et katusel olevast jääst ja lumest tingitud oht inimeste elule ja tervisele saaks kõrvaldatud. Korrakaitseorgan võib kõigepealt piirduda ehitise omanike või korteriühistu teavitamisega ohust ja selle kõrvaldamise kohustusest. Seda aga üksnes juhul, kui ta on veendunud, et omanik, korteriühistu või muu selleks kohustatud isik saab katusel oleva jää ja lume kõrvaldamisega piisavalt kiiresti hakkama.

Vastasel korral on korrakaitseorgan kohustatud astuma ise samme inimeste elu ja tervist ähvardava ohu tõrjumiseks ehk korraldama jää ja lume eemaldamise. Muuhulgas võib selleks kasutada asendustäitmist, mis tähendab, et korrakaitseorgan teeb vajaliku töö ise või tellib selle mõnelt teenusepakkujalt ning nõuab töö tegemise kulu hiljem sisse ehitise omanikelt või korteriühistult. Olukorras, kus katusel olev jää ja lumi seavad inimeste elu ja tervise vahetusse ohtu, võib korrakaitseorgan asendustäitmist rakendada ka eelneva hoiatuseta.

Munitsipaalpolitsei trahvis 100 euroga

Munitsipaalpolitsei koostas 1. veebruaril 2016 väärteoprotokolli Roo 31 korteriühistu kohta. Protokolli kohaselt rikkus korteriühistu ehitise haldajana 12. jaanuaril 2016 Tallinna linna heakorra eeskirja nõudeid sellega, et ei taganud heakorratööde tegemist ega kõrvaldanud ehitiselt jääpurikaid ja lund, mis võivad tänavale kukkuda ning olla jalakäijatele ohtlikud.

Korteriühistu juhatuse liikmel lasus kohustus tagada kõnniteel ohutu liiklemine ja hoone katuselt lume ning jääpurikate koristamine. Lisaks tulnuks regulaarselt hooldada ehitist ja teha korralisi ülevaatusi, jälgimaks puhastusala ja lume hulka katusel, et ei moodustus jääpurikaid.

Kuigi korteriühistu juhatuse liige oli kohustusest teadlik, ei teinud ta seda. Nimelt oli tal majaelanikega kokkulepe, et nad teavitavad korteriühistus katusele tekkinud jääpurikatest. Majaelanikud seda aga ei teinud.

Korteriühistu sai 100 eurot trahvi selle eest, et ühistu juhatuse liige pani teo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku juhtimise korral oleks ta pidanud ohuolukorra tekkimist vältima. "Tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, sest korteriühistu soovis raha säästa," seisab trahviotsuses.

Seepeale esitas korteriühistu Harju maakohtule kaebuse väärteo tühistamiseks, mille kohus jättis 27. aprillil 2016 rahuldamata. Leiti, et hoolimata kokkulepetest majaelanikega on korteriühistul tegutsemiskohustus, olgu see siis jääpurikate tekke mitte võimaldamine või jääpurikate koristamine.

Maakohtu otsus kaevati edasi ning täna, 8. märtsil 2017 tühistas riigikohus trahviotsuse.