"Oluline pole kiirus, et keel ruttu selgeks saadakse, vaid järjepidavus ja julgus keelt mingil hetkel kasutada,” ütles Merle Jung.
​​
"Kes varem alustavad, saavutavad mingiks hetkeks paremad tulemused keeleoskuses kui hiljem keeleõppega alustajad. „Lasteaias ei ole piisavalt võimalusi võõrkeeli õppida ja
​​ sellest ​​tulenevalt ei kasutata küllaldaselt noorte õppijate poten​t​siaalseid eeliseid võõrkeelte omandamisel,“ lisas Jung.

Temas sõnul ei garanteeri varajane algus midagi – see ei tähenda automaatselt, et osatakse keelt. "Oluline on ka keeleõppe kvaliteet, head õpetajad ja lapsel peab olema positiivne kogemus, mida toetab keskkond. Samuti peab olema võimalus koolis koheselt sama võõrkeele õppimist jä​t​kata,“ kinnitas Merle Jung.
​​
“Varajane keeleõpe arendab last igakülgselt - sotsiaalselt, vaimselt emotsionaalselt – nii nagu ka muud tegevused. Kujundab lastes avatud ja sallivat hoiakut ning soodu
​s​tab emakeele arengut,” kõneles Jung. Tema sõnul ei tee võõrkeeleõpe lapsele kahju, kõik keele pesad meie peades toetavad üksteist. Samuti soodustab varajane õppimine veel täiendavate keelte omandamist tulevikus.

Jungi sõnul võib varajane keeleõpe olla julgustav kogemus edasiseks võõrkeelte õpinguteks. "Teemad peaksid olema seotud igapäevase lapse eluga ja lasteaia nädala plaaniga, siis saab teemasid integreerida ja keele omandamisele lähenetakse terviklikult. Samuti on oluline, et varajases keeleõppes lapsi ei parandata, kritiseerita ning ei anta koduseid töid“, rääkis Jung.