"Märkasin õnnetust esimesena, aga usun, et küllap oleks samas olukorras iga ujuda oskav terve Eestimaa mees kõhklematult appi tormanud. Peamine, et laps ei kannatanud ja et ise elama jäin," usub mees, kes saab täna elupäästja medali.

"Sisendasin endale, et suudan last ja ennast vee peal hoida kuni päästjate saabumiseni," räägib Kirill ja lisab, et kuigi jõuvarud olid täiesti läbi, ei tulnud tal korrakski pähe mõtet, et jätab lapse.

"Olin vaevalt haigla duširuumist välja tulnud ja riided selga saanud, kui poisi ema juba tuli mind tänama," peab mees suurimaks tunnustuseks päästetud poisi vanemate tänusõnu ja nendib, et sellised hetked jäävad igaveseks südamesse.

Loe täispikka lugu Õhtulehest.