Siseministeeriumi andmetel on Eesti Euroopa rändekava raames vastu võtnud 87 Kreekast ümber paigutatud inimest ja 20 Türgist ümber asustatud inimest.

Esimesed nn kvoodipagulased jõudsid Eestisse möödunud aasta märtsis, mil neid saabus siia seitse, seejärel aprillis saabus 12, juunis kaheksa, juulis neli, augustis 16, septembris 13, oktoobris kaheksa, novembris üheksa, jaanuaris 12 ja nüüd veebruaris 18 pagulast. Kokku 107.

Veebruar oli saabunud pagulaste arvu poolest rekordiline kuu. Siia jõudis neli Süüriast pärit perekonda, neist kaks nelja- ja kaks viieliikmelised. Kaks perekonda tuli Eestisse Kreeka ja kaks Türgi kaudu.

Enamik Eestisse jõudnuist on pärit Süüriast ja siia saabunud läbi Kreeka. Mõned on aga pärit ka Iraagist ja Jeemenist. Eestisse ümberpaigutatud ja -asustatud pagulased on läinud elama Harjumaale, Järvamaale, Tartumaale, Lääne-Virumaale, Läänemaale, Viljandimaale, Pärnumaale ja Põlvamaale.

Jaanuaris lahkus siit esimene rändekava alusel Eestisse jõudnud pagulane: Iraagist pärit mees läks kodumaale tagasi, samas tema pere jäi Eestisse. Rohkem rändekava alusel lahkunud pagulasi Eestist seni lahkunud ei ole.

Veebruar oli põgenike ümberpaigutamisel kogu Euroopa lõikes rekordiline: ümber paigutatuid oli 1940. Samas jääb ümberpaigutamiste tempo allapoole ootusi ja igakuiseid sihtmärke, milleks Euroopa Ülemkogu on Kreeka puhul määranud vähemalt 3000 ümberpaigutamist iga kuu ja Itaalia puhul vähemalt 1500 ümberpaigutamist iga kuu. Siiani on toimunud 13 546 ümberpaigutamist, millest 3936 Itaaliast ja 9610 Kreekast.