Jutt ei käi küll veel kõige futuristlikumatest autodest, mis võiksid linnas kasvõi ühegi reisijata ringi sõita, kuigi plaan on jõuda nendenegi. Esialgu piirdutakse sellistega, mida maailmas juba laialdaselt katsetatakse: sellistega, mis suurema osa ajast suudavad sõita ja liiklust jälgida täiesti ilma inimese abita, kuid vajavad mõnikord, et inimene siiski roolist haaraks.

See, et praegused seadused lubavad teatud sorti isejuhtivad autod juba teedele, avastati võrdlemisi juhuslikult. Näiteks sätestab liiklusseadus:

"Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust."

Seadusepügala eesmärk oli muu hulgas sätestada, et kui autojuht aitab autot lükata ja hoiab samal ajal roolirattast, siis on ta seaduse silmis endiselt sõidukijuht. Sõnastusest võib aga välja lugeda, et sisuliselt võib "juht" istuda ka auto tagaistmel ja vajutada vajadusel suurt punast hädapeatumisnuppu, sest ka see mõjutab sõiduki kiirust.

Arusaamani, et teatud katseautod võidakse juba täna tänavatele jõuda, jõudsid ühise laua taha kogunenud politsei- ja piirivalveamet, riigikantselei, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, justiitsministeerium ja maanteeamet. Vestlusesse on kaasatud ka muud osapooled, näiteks liikluskindlustajad.

Miks just Eestisse?

Ühise õigusliku hinnangu andmisel on peamine eesmärk kutsuda välismaised suurfirmad Eestisse raha panustama. Eesti on senimaani olnud isejuhtivate autode "rongist" lootusetult maha jäämas ning tänane liigutus peaks Eestile taas konkurentsivõimaluse andma.

Iseasi, kui palju suured ettevõtted enam uutest katsetamiskohtadest huvitatud on. Eesti kahjuks räägib tõsiasi, et paljud suurettevõtted on endale katsevõimalused juba leidnud. Iga müüdud Tesla uurib pidevalt ümbrust ja õpetab sellega ka teisi Teslasid paremini sõitma. Google'i autod on California osariigi avalikel teedel läbinud üle 3 miljoni kilomeetri. Käesoleval aastal peaks ka Rootsi autotootja Volvo andma inimeste käsutusse 100 autot, mis suudavad suure osa ajast ennast avalikel teedel ise juhtida.

Eesti eeliseks peavad projekti eestvedajad seadusloome kiirust ja paindlikkust, head akadeemilist kompetentsi ja ka üleriigilist elektriautode laadimisvõrku. Tõsi - ka nigelat ilma, sest enne müügile jõudmist peavad isejuhtivad autod ka lume ja poriga enamvähem ideaalselt toime tulema.

Samuti on riik valmis panustama raha süsteemidesse, mis peaksid isejuhtivate autode kasutuselevõttu lihtsustama. Näiteks oleks teatud ristmikel ilmselt mõistlikum, et isejuhtiv auto suhtleb valgusfooridega elektrooniliselt, selle asemel, et neid ainult kaameratega jälgida. Selle jaoks peavad aga autotootjad ja riik otse koostööd tegema, kuna on tarvis kokku leppida standardid, millega signaalid edastatakse.

Riik plaanib siiski isejuhtivate autode nimel ka seaduseid kohendada. Sügiseks peaksid ekspertgrupid lauale tooma plaani, mille kohaselt saaks Eestis katsetada oluliselt autonoomsemaid autosid kui täna tohib.

Selle ajani on aga veel vaja lahendada hulk probleeme. Näiteks - kes vastutab, kui avarii peaks põhjustama auto, mille "roolis" pole kedagi lihtsalt sel põhjusel, et autol polegi rooli?