"Halvenenud julgeolekuolukord on pannud veelgi kriitilisemalt üle vaatama kehtivaid reegleid ja pädevusi. Eelnõuga kavandatud muudatused on vajalikud selleks, et kehtiva seaduse kohatine ebaselgus ja regulatsioonide puudulikkus ei seaks julgeolekuasutustele takistusi riigi julgeoleku tagamisel ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE) korrastab julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks vajalike variandmete ja konspiratsioonivõtete regulatsiooni, et tõhustada julgeolekuasutuste tööd. Selles sätestatakse selgelt julgeolekuasutuse õigus kasutada variandmeid või konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata toimingu tegijaid, toimingu eesmärki, õiguste ja kohustuste ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.

Eelnõu kohaselt on julgeolekuasutusel võimalik kasutada oma ülesannete täitmisel isiku muudetud identiteeti. Samuti annavad seadusemuudatused julgeolekuasutuse juhile õiguse asutada juriidiline isik või omandada selle osalus kasutades varjatud andmeid ning julgeolekuasutusele õiguse kasutada teabe varjatud kogumiseks või teabe varjatud kogumise tagamiseks salajast koosseisulist töötajat.

Lisaks näeb eelnõu ette teabeameti nime muutmist välisluureametiks, sest see annab paremini edasi asutuse põhitöö sisu, milleks on luuramine ja luureinfo edastamine.

Põhiseaduskomisjon saatis eelnõu esimesele lugemisele 7. märtsi riigikogu istungile ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Komisjon toetas ettepanekut üksmeelselt.