Veebruari alguses anti 26-aastasele Raunole Tallinnas rendile sõiduauto Volvo V50 registreerimisnumbriga 487 BTC. Auto omanik kohtus mehega Sikupilli keskuse parklas ja sõlmis ka lepingu, mille järgi tulnuks auto tagastada 10. veebruaril. Kuna nn rentniku näol on tegu korduvalt kriminaalkorras karistatud inimesega, nagu hiljem selgus, ja temaga kontakti pole saadud, siis võib eeldada, et tegu oli vargusega.

„Telefoninumbrile, mille ta rendilepingusse märkis, helistades võttis vastu tema „kunagine tuttav”, kellel ei pidavat aimu olema, kus Rauno on, ning miks tema telefoninumber sinna lepingusse märgiti. Ometi samalt telefoninumbrilt helistati, kui sooviti autot rentida,” sõnas Facebookis auto otsimisel abi palunud mees.

Auto varguse asjus tehti avaldus ka politseile — kusjuures jaoskonnas tuli välja, et rentnikul pole isegi juhiluba. Kuigi asjaga tegeleb ka politsei, tasub siiski silmad lahti hoida, ja kui keegi teab, kus Rauno või renditud Volvo asub, näeb autot parkimas või liiklemas, palutakse sellest politseile teada anda.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo teenistuse vanem Toomas Jervson kinnitas Delfile, et juhtunu osas on alustatud kriminaalmenetlust ja mainitud sõiduk on kuulutatud tagaotsitavaks. „Oleme kontrollinud erinevaid infokilde, kuid hetkel on 26-aastase mehe asukoht tuvastamata. Mees on ka varem sarnaste tegude tõttu politsei huviorbiidis olnud,” nentis Jervson.

Sama skeemi on kasutanud ka teised jõugud. Alles hiljuti pidas politsei kinni rendi- ja liisinguautode väljapetmises kahtlustatava grupi, 17. veebruaril võeti gruppi kuulunud kolm meest vahi alla. Kahtlustuse kohaselt petsid nad välja 12 sõidukit, mille kogumaksumus on 300 000 eurot. Jervson nentis tookord, et see on tänavu juba teine grupp inimesi, kelle politsei on kinni pidanud ja keda sarnastes kuritegudes kahtlustatakse.

Soovitusi auto turvalisemaks rentimiseks

„Selliste tehingutega kaasneb alati risk, mis on aga suurem siis, kui rendile andja on eraisik ning kui vara üleandmine toimub kiirustades ja üksteise tausta kontrollimata. Oma vara rendile andes tuleks teha endast kõik olenev, et tuvastada teise osapoole isik, viia läbi põhjalik taustakontroll ja kontrollida tema esitatud kontaktandmete vastavust tegelikkusega. Sõidukit rendile andes on oluline veenduda rentniku juhtimisõiguse olemasolus,” sõnas Jervson.

„Lepingut sõlmides tuleks küsida piisavas summas ettemaks või tagatisraha krediitkaardilt, küsida isikuttõendavaid andmeid ja kohtumisel kasvõi pildistada teine osapool oma mobiiltelefoniga üles. Eriti tähelepanelik tuleks olla välismaalaste osas ning selgitada välja auto rentimise eesmärk ja rentija edasised plaanid. Krediitkaarti kasutades tuleks veenduda ka selles, kas krediitkaart kuulub inimesele, kes sõidukit rendib ja kasutab. Tehnilise passi originaalversiooni kaasa andmine on väga riskantne, sest see võimaldab auto teistes riikides edasi müüa,” rõhutas Jervson.