Esitlusel olid kohal Varraku kirjastuse juht Krista Kaer, endine poliitik Valve Kirsipuu, Mart Laari abikaasa Katrin Laar, bioloog ja diplomaat Toomas Tiivel, näitleja ja EELK usuteaduse instituudi õppejõud Tõnis Rätsep, arhitekt Raul Vaiksoo jpt. Üritust juhtis Loomingu peatoimetaja Janika Kronberg.

Oma värskeimas raamatus kirjutab Laar märgilisematest, kaunimatest ja põnevaimatest armastuslugudest Eesti lähiajaloos.

Teiste seas toob autor lugejateni Jakob ja Eugenie Hurda, Carl Robert ja Julie Jakobsoni, Gustav ja Aino Suitsu, Artur Adsoni ja Marie Underi, Paul ja Maria Kerese, Ernst ja Claire Jaaksoni jpt armastuslood.

"On öeldud, et kuulsa mehe tagant tuleb otsida naist. Ent sama kehtib ka kuulsate naiste kohta. Omamoodi tõestust esitatud väitele pakuvadki siia raamatusse kogutud saja abikaasa elulood. Esitatud valik on selgelt subjektiivne ja lähtub samas kättesaadavast materjalist. Armastus kestab üle aja," seisab raamatututvustuses.

Laar andis teisipäeval sõbrapäeva puhul "Ringvaatele" intervjuu, kus poliitika asemel tuli jutuks hoopis armastus. Raamatut vääriks aga ka Laari enda armastuslugu. Sel kuul saab viis aastat sellest päevast, mil Mart Laari tabas ootamatult insult. Et mees täna tagasi pildil on, selles mängib Laari sõnul suurt rolli tema abikaasa Katrin: "Ütleme nii, et ilma temata ma siin ei oleks ja siin ei olegi midagi muud ütlelda."

Laar tunnistas lisaks, et ilma abikaasata poleks temast ka ehk suurt riigimeest saanud. Nüüd täitub 25 aastat päevast, mil temast sai esimest korda peaminister. “Abikaasa nuttis meeleheitlikult. Mina ka nii rõõmus polnud ausalt öeldes. Oma lihtsameelsuses polnud ma sellega arvestanud, et ma nüüd niimoodi lõpetan kohe. Töö on töö ja töö tahtis tegemist. Keegi pidi teda tegema. Nii ta läks," jutustas Laar.

Tolleks hetkeks olid nad Katriniga olnud abielus juba kümme aastat, tuttavad veelgi kauem. Juba aastaid on kõneldud romantilist lugu, mil Mart Laar olevat alpikannipotiga oma praegusele abikaasale nooruspõlves rongijaama vastu läinud - poliitiku sõnul kuulub see lugu aga linnalegendide hulka.

"Mulle meenuvad paljud teised lilled," mõtiskles ta. "See kõik muu toimus ikkagi rahulikult. Nagu öeldakse, visadus viib sihile."