Mihkelson: USA sõjaline kohalolek Balti regioonis on NATO heidutuse alus
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles kahepoolsetest suhetest rääkides, et kõige tähtsam on kaitsealaste projektide jätkumine. „USA senine panus NATO idatiiva tugevdamisel ja ohtude heidutamisel on olnud väga vajalik,“ ütles Mihkelson. „Töötame selle nimel, et Ameerika Ühendriikide pidev kohalolek Eestis jätkuks ja laieneks.“
Ta märkis, et USA on suurendanud oma vägede kohalolekut Euroopas ja investeerinud president Barack Obama 2014. aastal algatatud Euroopa heidutuse tugevdamise programmi raames Eestisse 75 miljonit dollarit, millest 25 miljonit läks Ämari lennubaasi, 17 miljonit Tapa sõjaväelinnaku ja 33 miljonit tankitõrje relvastuse arendamiseks.
Mihkelson ütles, et ehkki kogu USA uus administratsioon ei ole veel kinnitatud ja sisulistest küsimustest on vara rääkida, on praegu selge, et USA suunab oma välispoliitika teraviku lähitulevikus terrorismivastasele võitlusele.
Samas nõuab USA jõuliselt kaitsekulutuste ühtlustamist NATO liitlasriikide vahel. Kaitseminister James Mattis ütles eile, et kuigi liitlassuhted on Washingtonile väga tähtsad, võib USA oma kohustusi vähendada, kui liikmesriigid oma kaitsekulutusi ei suurenda. Praegu täidab kahe protsendi nõuet viis riiki 28-st - USA, Suurbritannia, Poola, Kreeka ja Eesti.
Riigikaitsekomisjoni liige Madis Milling märkis, et Kesk-Euroopa riike kaitstakse Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. „Kui Hollandil või Prantsusmaal on keeruline oma kaitsekulutusi tõsta, oleks neil kergem aidata hankida meil näiteks keskmaa õhutõrjesüsteeme,“ pakkus ta.
Ülevaate arengutest Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitikas ning Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsetest suhetest andsid komisjonidele Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Eerik Marmei, presidendi välisnõunik Kyllike Sillaste-Elling ja välisministeeriumi poliitikaosakonna julgeolekupoliitika ja transatlantiliste suhete büroo direktor Mariin Ratnik.
