Lugeja: kas tahame paar korda aastas sõita kiirelt teise riiki või toimivat transpordisüsteemi igasse Eestimaa nurka?
Oma analüüsis kasutan transpordi arengukavaga 2014-2020. Seega andmed on transpordi mahtude puhul aastast 2012.
Rääkides, mida kõike me saaksime selle 500 miljoni euro eest teha, on iseenesest väga õige. Jutt on koguaeg keerelnud raudtee ümber, kuid tegelikkuses võiks kaaluda ka muid alternatiive. Näiteks bussiliikluse korral.
Aastas sõidetakse bussidega maha 67,7 miljonit kilomeetrit. Kogu kulu sellele kilomeetrite hulgale on 67,5 miljonit eurot ehk siis jämedalt öeldes kilomeeter maksab euro. Riigipoolne rahastus sellest on 21 miljonit eurot. Teenindati ära 22,8 miljonit reisijat (ei ole arvestatud sisse kommertsliinide reisijaid ning linnasiseseid transporte).
Rongide kulust samuti. Elektriraudteel oli reisija kohta kulu 4 eurot, kilomeeter maksis 6,77 eurot. Diiselrongide puhul oli reisija kohta kulu 9,05 eurot, kilomeetri maksumus 9,82 eurot.
Avalikel liinidel oli reisija kohta kulu 2,03 eurot. Kilomeeter maksis 1,1 eurot. Võrdluseks Tallinna linnatranspordi kulu reisija kohta oli 35 senti. Kilomeetri hind oli 1,7 eurot.
Kui me võtame aluseks praeguse olukorra, kuidas rahastatakse ning kulutaks nn 500 miljoni fondi, siis saaks väga palju suurendada avalike liinide osakaalu ning pidurdada ääremaastumist. Kui arvestada sellega, et rongi igasse külla ei pane käima, siis oleks väga tervitatav panustada just bussiliiklusele.
Teine alternatiiv oleks muidugi kombineerida, et bussidega rongile ja sealt viib rong edasi, kuid see nõuab kõvasti suuremaid investeeringuid, et panna kõik kenasti klappima.
Seega oleks mõistlik mõelda, mida me siiski Eesti riigilt soovime. Kas seda, et saaksime paar korda aastas sõita kiirelt teise linna-riiki või toimivat transpordisüsteemi igasse Eestimaa nurka?
