Terviseamet: gripp hakkab taanduma

Terviseameti teatel hakkas ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine möödunud nädalal langema - arstide poole pöördus 5806 haigestunut, mida on 12 protsendi võrra vähem nädal varasema ajaga võrreldes. Haigestunutest 45 protsenti olid lapsed.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 441. Keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Hiiumaal, Ida-Virumaal ja Narvas, Läänemaal, Tartu- ja Viljandimaal.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal langes gripitaoliste haigestumiste arv kõikide haigestumiste hulgas eelmisel nädalal 15 protsendi võrra. Grippi haigestumine kasvas üksnes vanemaealiste seas, teistes vanusrühmades grippi haigestumine langes.

Kõikide hingamisteede viirusnakkusi põhjustavate haigustekitajate hulgas langes gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal 47 ja poole protsendini. Ringlusesse jõudnud haigustekitajate osa on muutunud mitmekesisemaks, kuid domineerivaks on jätkuvalt A gripiviirus. Seega hinnatakse grippi haigestumuse intensiivsust ikka keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Rasked gripijuhud

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 1015 patsienti, neist 66 protsenti on olnud täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid. Intensiivravi on vajanud 83 inimest.

Kui käesolevat hooaega varasemaga võrrelda, siis oli ka eelmisel aastal haiglaravi vajanute osakaal kõrge, kuid haigus kulges siis raskematelt laste hulgas, kes moodustasid pea poole kõikidest haiglaravi vajanutest.

Domineerivaks gripiviiruseks oli eelmise hooajal A gripiviirus (H1N1)pdm e seagripp, mille kõrval oli ringluses suhteliselt palju ka B gripiviirust.

Sel aastal ringluses olev gripiviirus A(H3N2) on toonud kaasa palju raskekujulisi haigestumisi ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas, kes on moodustanud 66 protsenti kõikidest seni haiglaravi vajanutest.