Süüdistuse järgi võttis maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroos peaspetsialistina töötanud 38-aastane Mart Rohtla korduvalt altkäemaksu 47-aastase Ivo Põllu vahendusel selle eest, et nõuetele mittevastavate ja Eestis esmaregistreeritavad sõidukid läbiksid registreerimiseelse ülevaatuse.

Samuti võimaldas ta 2009. aastal ja hiljem kasutusele võetud sõiduautode registreerimist ilma eelneva maksu- ja tolliameti poolse kontrolli ja tagasisideta. Uurimine tõi välja, et altkäemaksuks saadud summad jäid 50-500 euroni, mõningatel juhtudel anti raha asemel ka erinevaid esemeid, sealhulgas alkoholi. Süüdistuse kohaselt pandi kuritegusid toime 2015. aasta jaanuarist oktoobrini.

„Lisaks eelmainitud ametiisikule oli süüdistuse kohaselt kokkulepe ka teise maanteeameti töötaja, 47-aastase naisega, kes tegi vastutasu eest liiklusregistris vajalikke toiminguid,“ kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Kohtu alla oli antud ka 46-aastane varem kriminaalkorras karistatud Aleksandr Tsõgankov, keda süüdistatakse altkäemaksu andmises. 17 inimese suhtes lõpetas prokuratuur menetluse oportuniteedi põhimõtetel. „Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata inimestega, kes on teenust tarbinud või selle tegevust soodustanud. Neile on määratud rahalised kohustused,“ selgitas Evestus.

Tingimisi karistused ja kohtukulude tasumine
Mart Rohtlat karistati 2-aastase vangistusega tingimisi ning keelati kaks aastat tegutseda mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatamisega seotud valdkondades. Ühtlasi peab Rohtla tasuma menetluskulud kogusummas 1185 eurot.

Ivo Põllu karistuseks oli 1 aasta ja 6 kuud vangistust tingimisi ning tasuda tuleb ka 705-eurone sundraha.

Ingrit Uusaarele mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust tingimisi. Uussaare lisakaristuseks oli mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimisnõuete kontrollijana seotud valdkondades tegutsemise keeld kaheks aastaks. Menetluskuludeks peab ta tasuma 1089 eurot.

Altkäemaksu andmises mõisteti süüdi Aleksandr Tšõgankov ning teda karistati rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses kokku 2000 eurot. Lisaks peab ta tasuma sundraha summas 705 eurot.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo. Tänase kohtuotsusega kinnitas kohus sõlmitud kokkulepped.

„Avalikuks saanud korruptsioonijuhtumid on mõjutanud inimeste suhtumist altkäemaksu. Aina rohkem antakse meile teada juhtumitest, kus altkäemaksust on loobutud. Inimene, kes arvab, et mingi hüve eest pettuse abil jõuab kaugele, tegelikult eksib. Kuritegu ei tasu ennast ära, sest ausalt käitudes ei kaasne aega, raha ja ebamugavusi nõudvat menetlust, kaaslaste hukkamõistu ning võimalikku karistust,“ ütles keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler.

„Maanteeamet on siinkohal kindlasti väga heaks eeskujuks, kuna ettevõte on teinud suure sammu selleks, et edaspidi taolisi pettusi vältida,“ märkis Ombler.