50 halli passi varjundit: mittekodanikud räägivad, miks neil pole Eesti kodakondsust
Dmitri, 28, ehitaja: kodakondsus on maaga hingelise sideme olemasolu sümbol
„Võib-olla saan ma kunagi Eesti kodakondsuse. Kunagi… hiljem. Ainult keelt õpin natuke juurde. Põhiseaduse teen ikka ära, aga keele kohta ei tea. Mul on sellega väikseid probleeme. Töö jaoks mulle piisab, aga rääkida ma kardan: ajan lõpud sassi näiteks.
Ma ei saa öelda, et hall pass mind ei rahulda. Ma tegelen spordiga, sellepärast käin tihti Venemaal. Halli passiga ei ole mul viisat vaja. See on suur pluss. Lisaks sellele võib ilma viisata mööda Euroopat sõita.
Mingeid miinuseid ma ei tunne. Põhimõtteliselt on ainus probleem, mis võib olla: näiteks pakutakse tööd Soomes, kus võib korralikult teenida, aga sinul on hall pass. Sellisel juhul peab tööandja sind käendama, aga see on väga pikk aeg, seda ei taha keegi teha. Aga ma ei sõida juba ammu enam kuhugi tööle, nii et mind see ei puuduta.
Vene kodakondsust ma kindlasti ei taha. Esiteks ei ole sa „täisväärtuslik“ kodanik: Venemaa sisepassi sul ei ole. Sul on ainult välispass. Aga valima minna… ma sülitan sellele!
Ma pole kunagi Eestis passi värvi järgi diskrimineerimist tundnud. Ei töö mõttes ega üheski teises.
Kas saada või mitte saada Eesti kodakondsust – see sõltub ennekõike minu sõitudest Venemaale. Kuigi põhimõtteliselt saaksin ma Eesti kodakondsuse. Aga selle küsimusega ma praegu aktiivselt ei tegele. Seni on see kõik mõtete, ideede ja soovide tasemel. Mul ei ole ju aega sellega tegelda.
On veel olemas ka asja selline külg, et kodakondsus on nagu emotsionaalse, hingelise sideme materiaalne sümbol selle maaga, patriotismi sümbol, kas või.“
Semjon, 29, töötab tehases CNC-tööpinkidega: mulle on vaja Eesti kodakondsust, et ära sõita
„Ma ei ole nende hulgast, kes tuliselt halli passi kaitsevad. Ma taotlen kiiremas korras Eesti kodakondsust. Minu puhul on seda vaja selleks, et siit minema sõita – nii kummaliselt, kui see ka ei kõlaks. Arvestan Skandinaaviaga: Soome, Norra… Oma erialaga võin ma seal paremini elada, seal on rohkem väljavaateid. Seda kõike olen ma õppinud ja mitte ühe korra.
Juhtus nii, et alles siis, kui ma töötasin soomlaste juures, olid mul nii väljavaated kui väärikas palk kui ka palju muud. Ma töötan tehases, tegelen CNC-tööpinkidega (arvprogrammjuhitavad tööpingid – toim.), olen varem teinud ka keevitustöid.
Halli passiga võin ma igal aastal külastada sugulasi Venemaal. Ilma viisata. Rohkem plusse ma ei näe.
Ma olen tähele pannud, kuidas poisid, võib-olla minust vähem aktiivsed, aga kellel on „sinine paber“, saavutavad rohkem. Kui ma üritasin saada välismaale tööle, seletati mulle, et minu eest tuleb maksta eraldi maksu. Mulle öeldi, et näe, neil on igal juhul kergem võtta kas kohalikku või mitteametlikult. Aga hallipassimeeste eest ei taha keegi üleliigseid makse lisaks maksta.
Sel kuul teen ma ära eesti keele B2. Pärast annan eksami põhiseaduse tundmise kohta.“
Albina, 26, töötab teenindusvaldkonnas, tudeng: riik seab mu pagulasega ühele tasemele
„Ma ei kavatse saada Eesti kodakondsust ilma mingite mõjuvate põhjusteta. Mind kõik rahuldab. Praegusel hetkel ei ole hall pass mulle takistus reisimisel. Miinus on loomulikult, et Inglismaale ei saa sõita, sinna on vaja viisat.
Plussidest: ma võin sõita ilma viisata Venemaale. Ei pea iga kord maksma sada eurot: istu ja sõida. Aga veel võin ma soovi korral võtta mis iganes muu riigi kodakondsuse.
Miinustest: kui ma otsustan töötada välismaal, on vaja tööluba.
Millalgi ammu tahtsin ma Soome tööle saada. See oli tükitöö. Hiljem muutusid reeglid ja tööandja tahtis, et me oleksime tööle võetud agentuuri kaudu või oleks meil Eesti pass.
Mingeid tõsiseid takistusi passiga ei ole mul olnud. Nii et praegu ei ole kodakondsuse vahetamise küsimus minu jaoks aktuaalne.
Praegu töötan ma teenuste valdkonnas ja õpin ülikoolis. Samuti käin erialasel avatud praktikal. Eesti keelega on mul keskmiselt: kõne tasemel hästi, aga kirjutada on mul raskevõitu.
Üldiselt on veidi ebameeldiv, et ma sündisin Eestis, endises ENSV-s, kogu elu olen elanud Eestis, tahtsin saada Eesti passi, aga mind seatakse ühele tasemele näiteks pagulastega, nagu öeldes: „Oodake pool aastat, me veel mõtleme, näidake kõik sissetulekud, kas on kohtulikke karistusi…“ See tegi haiget! See on veidi kummaline, võttes arvesse kas või seda, et ma maksan siin makse ja olen seaduskuulekas kodanik, aga riik vaatab minu peale ülevalt alla.
Aga nii, hall pass ei piira minu liikumist. Aga kui tuleb võimalus, seda enam, oletame, soodsalt, siis vajaduse korral teen ma kodakondsuseksami ära.“
