Kaia Iva: läheme vanemahüvitise süsteemi muudatustega edasi

Eile arutas valitsuskabinet vanemahüvitise süsteemi muutmist. Arutelu jätkatakse uuesti märtsi algul ning eelnõu valmib sügiseks.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) sõnul on oluline protsessiga kiiresti edasi liikuda. „Isamaa ja Res Publica Liidu jaoks on perepoliitika ja sündimuse kasvu soodustamine olnud kogu aeg tähtsal kohal. Nii oleme me näiteks seisnud vanemapensioni ja kolmanda lapse poliitika eest. Nüüd on kätte jõudnud aeg, mil vanemahüvitiste süsteem tuleb üle vaadata ja paindlikumaks ning peresõbralikumaks muuta,” ütles Iva.

Muudatusettepanekud annavad peredele rohkem otsustusvabadust. „Loome võimalused kombineerida töötamist ja pereelu nii, et inimesed ise otsustavad, mil viisil just nende perele kõige parem on. Usume inimeste vabadusse ise oma valikuid teha, riik ei pea kõike dikteerima,” selgitas Iva planeeritavate muudatuste eesmärke.

Et väikese lapsega tegelemisse kaasata rohkem isasid, on ühe ettepanekuna laual ka vanemahüvitise 18-kuulise perioodi pikendamine kuu võrra, see kuu on mõeldud vaid isadele.

„Miks me seda spetsiaalselt isale mõeldud aega nii oluliseks peame? Erinevad uuringud näitavad, et enamjaolt langeb väikelastega tegelemise koormus emadele. Naaberriikide praktika on näidanud, et teise lapse sünni tõenäosus suureneb nendes peredes, kus ka isad kasutasid osa vanemapuhkusest. Nii emale kui lapsele on isa lähedalolek ja tugi olulised ja me soovime, et vanemad osaleksid lapsekasvatamises koos,” ütles Iva.

Ettepanekute järgi saaks vanemad lapsehoolduspuhkusel oleku ajal ka tööl käia või vähemalt tulu teenida, ilma, et selle tõttu vanemahüvitis väheneks. Tööl saab käia ka osalise koormusega ja samal ajal välja võtta pool vanemahüvitisest kuus ning nõnda lapsega kodus olemise aega kuni kolme aastani pikendada. Vanemad saavad lapsega kodus olla ka samal ajal.

Muutub arvatavasti ka see, et eraldiseisvast rasedus- ja sünnituspuhkusest ning lapsehoolduspuhkusest saab üks vanemapuhkus. Vanemahüvitise alampiir on ettepanekute järgi alampalk ja ülempiir kolmekordne keskmine palk. Seni pole dekreedirahal piiri olnud, välja on makstud ka ligi 37 000-eurost hüvitist (140 päeva eest), praegust keskmist palka arvestades oleks sama aja eest väljamakstava hüvitise ülempiir uue süsteemi järgi umbes 14 000 eurot.

Muudatuste eesmärk on süsteemi muuta paindlikumaks, lihtsustada töö- ja pereelu ühildamist ning tööle naasmist, samuti jaotada lapsega tegelemist vanemate vahel võrdsemalt.

Loe muudatuste kohta lähemalt Delfi eilsest artiklist.