Lugeja: Eesti ja tema juhid peaks olema rahva südames, mitte kuskil aianurgas

Arutelu, kas püstitada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Toompeale Kuberneri aeda Konstantin Pätsi mälestusmärk, kestab juba rohkem kui aasta. Delfi lugeja arvates ei tohiks see teema olla elu ja surma küsimus.

Mina ei võtaks üldse jutuks Pätsu ei plusse ega miinuseid. Kes ma olen, et seda otsustada? Sellele vaatamata ei ole ma ausammaste usku. See ei ole eestlastele omane. Miks selle eest nii kõvasti võidelda? Justkui läheks Eesti riik ilma nendeta hukka. Kui asju peab meelde tuletama ausammastega, siis on midagi väga viltu läinud.

Minu meelest peaks Eesti ja tema teenetega juhid olema rahva südames, mitte kuskil aianurgas. See ei ole ju elu ja surma küsimus. Kohe sugugi mitte. Aga mõni meist tahaks nendega kogu Eestimaa üle külvata. Mida see annab? Pigem meenutab endist nõuka aega või praegust Põhja-Koread.

See jutt, et ainuke koht, kuhu seda panna, on see Kuberneriaed, kuna Toompea on turistide marsruutide sõlmpunkt, on ikka hale põhjendus. Ei lähe see turistidele korda. Nagu nad ei saa aru ka midagi neist rändrahnude tööriistakastist. Kangesti jääb mulje, et mõni mees tahab endale sammast püstitada. Eluajal. Või vähemalt et seostataks seda just tema nimega.

Kellele seda kõike ikkagi nii väga vaja on? See on sama rumal, kui see "Räägime suud puhtaks" saate Autobussijaama rahvaküsitlus, kus tõste neid silte Jah ja Ei küpsistetaldrikute kohal ümber.

Ausalt öelda, eesti rahval peaks olema palju tõsisemaid küsimusi, mille üle pead murda. Aga nagu ikka, tegeletakse pisisasjadega. Tehakse vaid kõva lärmi.