Reps: kui analüüs näitab, et riigikoolid võiks anda KOV-idele, võiks seda teha alles siis, kui koolivõrk korras
Tänane Eesti Päevaleht kirjutas valitsuse plaanidest ja ideedest, milliseid ülesandeid võiks riik tulevikus üle anda kohalikele omavalitsustele. Nende ideede seas arutab valitsus ja mõtet, kas mitte anda KOV-ide pidada ka kutsekoolid ja riigigümnaasiumid.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et kindlasti ei ole ministeeriumil kavas teha kiiresti otsus ja anda riigikoolid omavalitsustele. Kõnealusel ideel on nii plusse kui ka miinuseid ja seda peab põhjalikult analüüsima, kinnitas ta.
„Kuigi printsiip – mida lähemal koolile otsuseid teha saab, seda parem – sageli kehtib, siis haridus- ja teadusministeerium ei ole valmis täna andma universaalset ja üleriigilist hinnangut, kes on koolide jaoks parim pidaja,“ selgitas Reps. „Näiteks terve rida koole on spetsialiseerunud kindlatele õppesuundadele ning sinna tullakse õppima kogu Eestist ning omavalitsuse huvi neid pidada on ilmselt väiksem.“
Repsi kinnitusel on väljakäidud idee eesmärk arutada koolivõrgu ja selle pidamise vastutuse jaotuse üle, mis praegu jaguneb maakondlikult ja piirkondlikult ebaühtlaselt. Selget vastutuse jaotust on tema sõnul Eestile soovitanud ka OECD. „Seega jätkame riigigümnaasiumide rajamist ja seda tehes analüüsime iga piirkonda ja kooli põhjalikult,“ lisas Reps.
Juhul, kui analüüsi ja arutelude tulemusena jõutakse siiski selleni, et näiteks riigigümnaasiumid võiks haldusreformi järel omavalitsustele üle anda, siis on ministri sõnul mõistlik seda teha alles siis, kui koolivõrk on korrastatud.
„Kaaluda võib ka võimalust, et gümnaasium antakse pidada mitmele omavalitsusele korraga, korraldada kooli pidamine sihtasutuse vormis vms. Teisisõnu: alles pärast koolivõrgureformi tegemist võib kaaluda kohalike omavalitsuste rolli suurendamist koolide pidamisel, seega räägime ajast pärast 2023. aastat,“ ütles Reps.
