Regnumi väitel suhtutakse Moskvas Valgevene võimude soovi olla „vennaliku Ukraina“ moodi iseseisev riik mõistmisega ega tehta sellel teemal valjuhäälseid avaldusi.

Samas hoiatab Regnum, et kõik vastutavad isikud Minskis peavad mõistma, et ei saa olla iseseisvust ainult sõnades. Kui Valgevene juhtkond on otsustanud seda teed, „majandussõja“ teed minna, siis mingeid küsimusi see Valgevene riigi arengustrateegia ei tõstata.

„Küsimus seisneb ainult ühes – kui palju vastab see Valgevene juhtkonna poliitiline liin Valgevene rahva rahvuslikele ja riiklikele huvidele. Nagu märkis Regnumi allikas, igasuguse sündmuste arengu korral loetakse Valgevene rahvast alati vennalikuks, sõltumata keskjuhtkonna poliitikast,“ teatab Regnum. „Kui „vennaliku Ukraina“ kogemus, kus võimuvahetus toimus ja toimub endiselt just soovimatuse pärast võtta arvesse liidule Euraasia majandusühenduse riikidega orienteeritud Ukraina rahva valdava enamuse rahvuslikke ja riiklikke huve, Minski juhtkonnas kellelegi midagi ei õpeta, siis Moskva ei hakka vabariigi juhtkonnale etteheiteid tegema selle tegevuse eest, mis tõukab vabariigi ülemaailmse arengu äärealale.“