Nädala alguses avaldas Nihilist.fm nelja Kaur Kenderi protsessile Harju maakohtusse kutsutud tunnistaja ütlused. Tunnistajad olid Rein Raud, Jaak Allik, Hardo Pajula ja Meelis Oidsalu. Kohus arutab, kas Kaur Kender valmistas novelli "Untitled 12" kirjutades lapspornot.

Mitte kõik ülekuulamised ei möödunud koostöömeeleolus. Delfi toob Nihilist.fm-i vahendusel istungilt välja märkimisväärsed lõigud muutmata kujul.

---

Rein Raud: "Troonide mängus" esineb massiliselt laste ärakasutamist

Kõige pikemalt andis istungil ütluseid Rein Raud, kes on praegu Helsingi Ülikoolis jaapani keele- ja kultuuri professor ja Tallinna Ülikoolis kultuuriteooria vanemteadur.

Rein Raud

---

Rein Raud: Siin on selline lause: "Kastsid lumevalge kondise ihu puudrisse, tegid suguorganid vaseliiniga läikivaks kuni need punetasid nagu kilejad herilase hammustused." Ma väidan, et see on kirjanduslik keelekasutus, mitte keegi normaal-elus ei räägi niimoodi.

Kaur Kender: /naerab/

Kohtunik: Mis teile naljakas on?

Kender: Riigi kulul tehtud kirjandustund on naljakas mulle, vabandage.

Kohtunik: Ise olete tekitanud selle.

Kender: Mina ei tekitanud kriminaalasja endale.

---

Prokurör: Kui levinud on väikeste laste, selles kirjanduses, seal lõpuosas on, lapsed väga pisikesed on, eksole, tänapäeva mõistes eelkooliealised. Kui palju kirjanduses üldse kirjeldatakse sellises vanuses laste seksuaalset väärkohtlemist?

Raud: Näiteks, kui mõelda lugejate massilisuse peale siis fantaasiakirjanik George R.R Martin, kelle äärmiselt levinud ja äärmiselt populaarne romaanitsükkel “Jää ja tule laul,” mille põhjal on loodud ka seriaal “Troonide mäng,” selles teoses esineb näiteks suhteliselt massiliselt.

---

Keres: Nüüd, kas esineb kirjanduslikku pornograafiat?

Raud: Ma mõtlesin selle küsimuse üle tükk aega järele ja ütleksin niimoodi: teoreetiliselt on võimalik, et andekas kirjanik, näiteks tööpuuduses vaeveldes võtab vastu pakkumise ja hakkab kirjutama pornograafilisele ajalehele või ajakirjale mingisuguseid tekste, aga siin tekib selline huvitav paradoks, et juhul, kui – kirjanduslikkus ja pornograafilisus üldiselt kipuvad üksteist tühistama. See tähendab, kui tekst on tõepoolest kirjanduslik, siis nagu mida kirjanduslikum ta on, seda vähem on ta pornograafiline. Et kirjanduslike vahenditega on nagu väga raske sellest pornograafia esialgses rollis püsida, ma arvan, et seda on mõeldud ka siis, kui eesti seadustesse on kirja pandud “labasel viisil,” labane peaks põhimõtteliselt olema mitte-kirjanduslik.
kirjanduslikkus ja pornograafilisus üldiselt kipuvad üksteist tühistama
Rein Raud

---

Prokurör: Nojah, see oleneb kellele suunata, (muheleb) meie oma töös peame väga palju lihtlausetes rääkima.

Raud: Nojah, prokuröri töö ongi natuke agressiivsem.

Prokurör: Ei, pigem mitte sellepärast, pigem on meil võib-olla see, inimesed kellega kokku puutume, kui väga põimlausetes räägid ei saa aru. See on pigem selle tinginud.

Raud: Ma siin ütleksin, et teie ei tohiks oma töös kasutada kirjanduslikku keelt, sellepärast, et mida teie ütlete, peaks olema võimalikult üheselt, selgelt arusaadav, samas kirjanduse tunnus on justnimelt see, et see võimaldab erinevaid tõlgendusi.

Prokurör: Mhm.

---

Hardo Pajula: Isegi asjast tõsiselt rääkides teen Kaurile liiga

Tunnistajatest oli Kenderi kaitsel kõige sõnakam majandusteadlane Hardo Pajula. Muide, Nihilist.fm toimetajad asendasid Pajula foto Rambot kehastava Sylvester Stallone'i omaga.

Hardo Pajula

---

Hardo Pajula: Kas ma ühe vahemärkuse tohin teha, mis ei puuduta päris seda asja, puudutab asja, aga natuke teise kandi pealt. Et no taevas hoidku, ma olen ju näinud, kuidas Kaur suhtleb oma kolme lapsega ja kogu see asi on niivõrd jabur, et ükskõik, mida ma siin vastan teie küsimustele, mulle tundub, et juba seeläbi, et ma siin tõsiselt räägin sel teemal, ma teen kuidagi Kaurile liiga, et see on niivõrd jabur, mis siin toimub.

Kohtunik: Kas te süüdistate praegu kohut milleski või?

Pajula: Ma ei tea, ma ei tea keda siin süüdistada praegu.

---

Keres: Aga kas teie arvates, temaga suhelnuna on see tal nagu mingi PR projekt või kantud päris murest?

Pajula: Kauri puhul on seda tihti raske vahet teha, kus on see PR ja selle olemusliku südamlikkuse vahe läheb, aga siin arvan ma, et see on selgelt ikkagi tema seest tulev asi. Kasvõi selle pärast juba, et me oleme mõlemad alkohoolikud ja mina olen elus suuresti tänu Kaurile ja sõltuvushaigused on meile mõlemale tuttavad teemad, seetõttu ma arvan, selles punktis olen ma kindlasti nõus, et Kaur on siiras. Aga veelkord, et tema puhul on see tihti minule ka üle jõu käiv ülesanne, kus see PR-i ja siiruse piir läheb. Pole tingimata etteheide talle.
[Kauri] puhul on see tihti minule ka üle jõu käiv ülesanne, kus see PR-i ja siiruse piir läheb.
Hardo Pajula

---

Pajula: Mind lõpus ajas see asi naerma lihtsalt, et kui keegi leiab seal märke pornograafiast, siis seda inimest tuleks uurida.

Prokurör: Selge, võtan teadmiseks.

---

Kohtunik: Kui te nii nõrgad mehed olete, et –

Pajula: Mina ei pea ennast sugugi nõrgaks meheks.

Kohtunik: Et kui Kender kritiseerib kõvasti meie narkopoliitikat ja muud, on siis midagi tarka välja pakkuda?

Pajula: Ta on sellele tähelepanu juhtinud, ma arvan.

Kohtunik: Tähelepanu juhib koguaeg, kui kirjandus ja meedia seda teevad, kõik juhivad tähelepanu, aga keegi midagi asjaliku välja ei paku.

---

Jaak Allik: Pornoajakirja tiraaž langeks, kui nad julgeksid "Untitled 12" avaldada

Poliitik ja teatrikriitik Jaak Allik meenutas istungil muu hulgas, kuidas tema kultuuriministriks oleku ajal (1995-1999) võeti vastu "pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste reguleerimise seadus." See on üks seadustest, millele on ka Kenderi protsessi käigus viidatud.

Jaak Allik - oktoober 2016

---

Keres: Kas te olete, härra Allik, lugenud “Untitled-12”-t?

Jaak Allik: Olen küll.

Keres: Kas Untitled 12-l teie arvates, kriitikuna, on pornograafiale omaseid jooni?

Allik: Mina lähtuksin sellest, tähendab, tõepoolest, kui me võtame definitsiooni aluseks selle, et see teos peaks tekitama seksuaalset erutust või iha, siis loomulikult on inimesi ka erisuguseid aga vastates võin lähtuda ainult enese hinnangust, eks. Minu meelest tekitas ta võikust kogu selle sfääri vastu, paanilist hirmu ja tegelikult näitas minu jaoks, mis võib juhtuda inimesega, ükskõik, kas siis selle täiskasvanuga või siis n-ö nende noorukitega. Ühesõnaga, kui lahutatakse see seksuaalse rahulduse otsimine igasugustest muudest hingelistest, psüühilistest vajadustest, tähendab, et see viib üsna kiirele isiksuse degenereerumisele ja degradeerumisele. Mina lugesin sealt selle välja. Minu jaoks on ta selline hoiatus või õudukas, tähendab ma ei usu, et kui mingi pornograafilise ajakirja klientuur on väga selgete n-ö “vajadustega,” et mõni pornograafiline ajakiri selle teose avaldaks, ma arvan, et see tooks selle ajakirja tiraažile olulise languse.

Keres: Aga paljulugenud inimesena, kas seda teksti on lihtne lugeda?

Allik: Ei ole. Ma tean mitmeid tuttavaidki, kes väidavad et nad ei ole suutnud seda teksti lõpuni lugeda. Kuna ma lugesin seda siis, kui algasid need skandaalsemad asjaolud ja see oli mul huvi see läbi lugeda, aga et keegi huvi pärast istuks ja seda teksti loeks, ma ei oska hästi kujutada, miks ta peaks seda tegema, ma võib-olla solvan kirjaniku enesetunnet, aga see ei ole see kirjandus mida ma kellelegi soovitaks või mida ma ise tarbiks.
Minu meelest tekitas ta võikust kogu selle sfääri vastu, paanilist hirmu
Jaak Allik

---

Keres: Kas te olete kursis ka sellega, kuidas kultuurivaldkonnas, olgu see siis teatris või maalikunstis, pildikunstis, kuidas praagitakse välja need teosed, mis on pornograafilised ja mis ei ole pornograafilised, kuidas see käib?

Allik: Minu meelest on see ikkagi kunstniku ja kirjastaja või siis ka produtsendi või teatrijuhi või kriitiku intuitiivne otsus ja me ei saa tõmmata reegleid. Näiteks selgelt on ju väga võikaid seksuaalstseene alaealistega, kui ma õieti mäletan, kujutab ju Pasolini oma filmides ja kellelegi pole tulnud maailmas pähe, ja ka Eestis mitte, suunata nad sinna pornograafia videosalongidesse või pornograafiapoodidesse, kus selliseid asju näidatakse, kui neid näidatakse kinos, siis määratletakse asja vanusepiiranguga, kas 14, 16, või 18. Ja lõpuks on ju hindaja siis kriitika, kes võib ükskõik kui kuulsale kunstnikule öelda, et sa lihtsalt rahuldad siin ennast aga ei tegele kunstiga. Minu meelest nii.

---

Kohtunik: Aga ma ei saa aru kelle jaoks see U-12 kirjutatud on, kõik ütlevad, et vastik, rõve, normaalne inimene seda ei loe, aga kellele see kirjutatud on siis?

Allik: Minu käest küsite? Te peaksite seda küsima autorilt kõige pealt.

Kohtunik: Teie lugesite selle otsast lõpuni läbi, ma ei tea –

Allik: Mina lugesin ta läbi kuna ta hakkas tekitama tugevat lainetust ühiskonnas ja ma alustasin sellest, et ma olen erialalt sotsioloog, mind huvitab, mis siis nüüd juhtunud on, mis siis nüüd kirjutatud on, mis lahti on. Aga kellele ta kirjutatud on, esiteks peaks te küsima autorilt, teiseks on näiteks ju selline žanr, mis mul nüüd praegu meelde tuli seal riigikogu arutelul sel seadusel. Paul-Eerik Rummo tõstatas selle küsimuse, et on olemas selline žanr nagu õudukas. Keegi, kellegi jaoks siis kirjutatakse või midagi sealt saadakse, aga minu meelest, kas nüüd just seda teost oma kõige rõveduses ja detailides, aga taolisi teoseid, taolisi arenguid, mida Kender kirjeldab, võiks ilmselt kasutada seksuaalkasvatuses, see on minu isiklik arvamus.

Meelis Oidsalu: Kender on lausa veidi arg

Järjekorras viimasena ütluseid andnud Meelis Oidsalu on luuletaja ja kaitseministeeriumi asekantsler. 2015. aastal kirjutas ta muu hulgas Eesti Ekspressi Untitled-12 arvustuse.

Meelis Oidsalu

---

Kenderi kaitsja Paul Keres: Mis te ütleksite, härra Oidsalu, on sellel tekstil kirjanduslikku väärtust?

Meelis Oidsalu: Jah, muidugi on.

Kohtunik: Kelle jaoks?

Oidsalu: Lugeja jaoks, ega kellegi teise jaoks ei ole.

Kohtunik: Millise lugeja?

Oidsalu: Üks seisab siin.

Kohtunik: No olgu, siin ongi läbi käinud kõik, ainukesed lugejad on kirjandusteadlased ja võib-olla pedofiilid, et rohkem nagu ei ole.

Oidsalu: See teine väide vajab tõestust.

---

Oidsalu: Ma tegelikult laitsin natukene Kenderit, et ta on veidikene liiga arg, moraliseeriv oma selles tekstis, et ta võtab, ütleme, et see tekst liiga kergelt kutsub esile jälestust ja see moraal on liiga ühene ja paljas seal teoses, et kokkuvõtvalt üks meesterahvas siis andub oma ihadele ja siis lõpuks jõuab oma ettemääratud hukuni, et selline suhteliselt kristlik moraal on sellel tekstil, ma väidaks.
Suhteliselt kristlik moraal on sellel tekstil, ma väidaks.
Meelis Oidsalu

---

Oidsalu: Sellisel kujul on ta esimene jah, aga üks sellise transgressiivse kunstiakti üks mõte või selline võlusid ongi teha midagi sellist, mida varem pole tehtud, et siis ületada mingeid piire, et see on täpselt samamoodi varasemalt kõik, lääne kirjanduses ka mingid kohtuprotsessid, eks ole, mis on toimunud on eks ole selle pretsedendipõhiselt

Kohtunik: Milles see võlu seisneb selle kirjanduse puhul ma ei saa aru?

---

Keres: Ma küsin esmalt selle, et milline on teie kokkupuude kirjandusega, härra Oidsalu?

Oidsalu: Ma olen aktiivselt ise kirjandust loonud, luuletajana aastast 2005, olen Eesti kirjanike liidu liige ja olen aktiivselt tegev ka kultuurikriitikuna, mitte siis ainult kirjanduskriitikas vaid ka teatrikriitikas, filmikriitikas-

Kohtunik: Kultuuriministeeriumis peaksite töötama, mitte kaitseministeeriumis-

Oidsalu: Vaadake, see alati ei ole hea, kui luuletajad riiki valitsevad ja samal ajal luuletajad, et väike siuke erisus võiks vahel olla.