Eestis on kümneid tuhandeid pikaajalisi võlgnikke, kuid selgub, et neid taga ajavate kohtutäiturite tasudes on peidus põhimõtteline vastuolu: kui täitur ei suuda midagi sisse nõuda, kas sellelt tohib võtta tulemustasu, uuris eilne "Pealtnägija".

Mati Kadak selgitas, et kohtutäiturid ametiisikutena ei erine üksikute ebaselgelt kirjutatud seaduse sätete tõlgendamisel maksuametnikest, politseinikest, prokuröridest või sama astme kohtunikest, kes kõik kasutavad üht seadust, kuid näevad tõde üksikutes sätetes erinevalt.

Tasu väljamõistmisel lähtub kohtutäitur seadusest ja riigikohtu lahenditest. Seadus sätestab üheselt, et sissenõutavale võlgnevusele lisandub alati menetluse algatamise tasu ja põhitasu. Harvematel kordadel ka täitekulu või lisatasu.

"Aegumine ei too endaga kaasa automaatselt kohtutäituri tasu annulleerimist. Riigikohus on oma 2011 lahendis märkinud, et aegunud menetlustes on kohtutäituril õigus tasu nõudele," lisas Kadak.

Kadak selgitas, et igas demokraatlikus õigusriigis on normaalne, et riigi kodanik omab tõe väljaselgitamiseks õigust pöörduda kohtu poole. Eesti on vaieldamatult õigusriik ning kohtus õiguse väljaselgitamine on põhiseaduslik õigus. "Kui isik leiab, et kohtutäitur on seadust rikkunud, tuleb kasutada kaebemenetluse õigust täitemenetluses ning kui ka siis kohtutäituri seisukoht ja kaebaja seisukoht ei ühti, võib kaebaja edasi kohtusse selgituse saamiseks pöörduda," lisas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees.

Kohtutäitur lähtub tasu väljamõistmisel ja ka muude toimingute tegemisel seadusest. Seadus on üks, aga esineb juhtumeid, kus ebaselgelt kirjutatud seaduse säte saab sama ametimeeste seas erineva tõlgenduse.

Kadak leidis, et kohtutäituri tasusüsteem on keeruline ja muutus veel segasemaks käesoleva aasta jaanuarist. "Ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda seisab jätkuvalt selle eest, et tasu väljamõistmine oleks iga riigis elava isiku jaoks üheselt arusaadav ja mõistetav," sõnas ta.

Loe pikemat lugu SIIT.