Justiitsministeeriumi statistika kohaselt registreeriti 2016. aastal 557 korruptsioonikuritegu, mis on kõigi aegade kõrgeim näitaja (võrdluseks - 2014. aastal oli neid kuritegusid 355 ja 2015. aastal 450) Neist suurem osa (64%) moodustasid altkäemaksuga seotud kuriteod.

Justiitsminister Urmas Reinsalu rääkis tänasel kriminaaltegevuse aastat kokku võtval pressikonverentsil, et sellise tõusu taga eelkõige karistusseadustiku paragrahv 299 järgi kvalifitseeritud kuritegude ehk ametialaste võltsimiste arvu suurenemine. "Need on konkreetselt suured juhtumid, näiteks ka avalikkuse eest läbi käinud autoregistribüroode lood," rääkis Reinsalu.

Riigi peaprokurör Lavly Perling lisas, et neile numbritele ei peaks peale vaatama selliselt, et midagi suurt on lahti. "Mida rohkem korruptsiooni avastatakse, seda rohkem ühiskond puhastub," ütles Perling. Peaprokurör lisas ka, et nende numbrite näol on tegu nn suure korruptsiooniga.

Perling tõdes, et prokuratuur suudab järjest rohkem võidelda korruptsiooniga erinevates valdkondades ja seda ka üle Eesti.

Oma esitluses tõi Perling eraldi välja Edgar Savisaare, PERHi juhtide, nn passimaffia ja maanteeameti tehnoülevaatuste, eksamineerijate ja registreerijate kohtuasjad.

Politsei-ja piirivalveameti juht Elmar Vaher tõdes samuti, et valgekraeline kuritegevus on tõusnud ning mullu näiteks tabati 260 korruptsioonikuriteos kahtlustatavat. Vaher tõi välja, et näiteks ühe abivallavanema korruptsiivne tegevus oli võrdne 12 korraliku lasteväljaku maksumusega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid