Ajaloolane CIA dokumentidest: teave Eestis toimuva kohta oli ootamatult detailne, teisalt on infos ka kõvasti moonutusi ja vigu
Ajaloolane Heiki Suurkask ütles avalikustatud CIA dokumentide sisu kommenteerides, et Eesti kohta on infot ootamatult palju, kuid see on kohati moonutatud ja vale. Samas pole Balti riikide osas CIA huvi olnud väga suur, pigem huvitus meist Briti luure ning nemad saatsid ka tegelikult agente okupeeritud Eestisse.
"Üksikutest kildudest tervikpilti kokku ei saa. Võime vaid järeldada, et mõnes osas oli ameeriklaste teave Eestis toimuva kohta isegi ootamatult detailne, teisalt on informatsioonis ka kõvasti moonutusi ja vigu, mida internetieelsel ajastul kuskilt üle kontrollida polnud võimalik," kommenteeris Suurkask Delfile CIA avalikustatud dokumente, kus
Suurkask osutab ka sellele, et lahknevus humint (inimeste teostatud luure) ja sigint (elektroonilisi kanaleid pidi hangitud luure) vahel on tohutu. "Nõukogude meedia kujundas CIA-st vaenlasetondi, tegelikult tegid ka Ameerikas tööd ikkagi inimesed, kelle tulemus ei olnud vigadest vaba. Ning kas ja kuidas tavalise teabekogumise kõrval ka mustemaid operatsioone tehti, nendest dokumentidest tingimata ei ilmne".
Külma sõja ajal oli Suurkase sõnul oluline leida liitlasi, mis eriti kolmandas maailmas viis selleni, et KGB pani oma soosikuid ühtedes riikides pukki, CIA ja USA tervikuna üritas aga panustada teistele jõududele, et nendele midagi vastu panna. "On ilmselge, et CIA võimekus siin jääb KGB omale alla, kui arvestada kasvõi relvade hulka, mida Aafrikale maha müüdi. Kalašnikov jäi kõikidele USA relvadele selgelt peale," selgitas Suurkask.
Mis põhjusel dokumendid avalikustati? Kas see jätkub lähitulevikus?
Luure keskagentuur võib olla küll oluliselt salajasema materjaliga agentuur, aga ta on siiski osa USA valitsusaparaadist ning kõik seadused laienevad ka neile. Seal hulgas USA 1966. aasta informatsioonivabaduse seadus, mis võimaldab kodanikel taotleda dokumentide avalikustamist. Külma sõja lõpp tähendas ka seda, et palju varasemast materjalist ei vaja enam salastamist. Nüüd avalikustatud materjal (CREST Records) oli tegelikult ka seni avalik, kuigi ligipääsetav vaid Marylandi arhiivis. CIA otsus seda digiteerida ja kogu maailmale näha panna polnud ka esimene selline avalikustamine. Varem on avalikustatud näiteks Watergate'iga seotud, nn Sigade lahe invasiooniga ja kasvõi Salvador Allende surmaga seotud materjalid, nüüdne kollektsioon avab küll palju külma sõja kohta, aga pole kahtlematult ammendav. Põhimõtteliselt igaüks võib taotleda varem salajaste dokumentide avalikustamist, kuigi igaüks kahtlematult ei saa jaatavat vastust.
Kas avalikustatud dokumendid annavad uue vaatenurga nii mitmetele ajaloosündmustele kui ka CIA tegevusele?
Teadlased saaks siit võimaluse lausa ridamisi väitekirju kokku kirjutada, sest teatavasti kogu kättesaadav arhiivimaterjal ja ka kogu muu sellega kaasnev materjal, mis varem avalikkusele teada, on tohutu. Samas jällegi, kuni on avalikustatud vaid osa CIA materjalist ja peaaegu mitte midagi rivaalitsevate agentuuride, nagu KGB, Mossad, kõikvõimalikud Lähis-Ida luureteenistused, jne materjalidest, ei saa ammendavaid järeldusi teha. Balti riikide osas pole CIA huvi olnud tegelikult nii suur, kui võinuks arvata, pigem huvitus meist Briti luure, arvestades, et nemad saatsid ka tegelikult agente okupeeritud Eestisse. Spioonidest Eestis on ka juba koguteoseidki ilmunud, USA luure polnud nende jaoks sugugi esmane tööandja.
NSV Liit on küll regulaarselt "ameerika spioone" karistanud, aga tihti oli tegemist pigem fabritseeringutega. Vähemalt on CIA üritanud ka teha kõik võimaliku, et tegelikult ükski nende toonane korrespondent või agent ilmsiks ei tuleks.
CIA on 1947. aastal asutatud agentuur, mille tegevusväljaks oli kogu maailm (väljaspool nende oma riiki), ja vähemalt külma sõja ajal olid nad ka oma ülesannete kõrgusel. Nõukogude meedia valetas nende kohta ka palju kokku, samas võib olla kindel, et mis puudutab nn musti operatsioone, ei jäänud KGB "aktiivsed abinõud" oma jõhkruselt oluliselt alla.
Enamik luuretööst on aga klassikaliselt siiski pigem kaudsetest allikatest informatsiooni kogumine, et asendada puudulikku juurdepääse aladele teisel pool raudset eesriiet. Sellist "uinuvate agentide" võrku, nagu oli KGB-l USA pinnal, pole ameeriklastel siinpool raudset eesriiet seni tuvastatud. Ehk nüüd paotub midagi ka siin.
Mida n-ö tavaline inimene peab sellest avalikustamisest järeldama?
Totalitaarsed riigid on rajatud kõige salastamisele, USA on aga demokraatia ja kodanikel on siiski õigus ka salajasi dokumente välja nõuda. Just fakt, st sellises mahus dokumente paneb CIA ise avalikult üles, KGB materjalide läände toimetamine toob aga kaasa ülehüppajate mõrvamisi, näitab selgelt, mis on USA ja Venemaa mentaliteedi erinevus. Venemaa luureametkonnal on palju rohkem varjata kui USA omal.
CIA maine on küll tänasel päeval oluliselt langenud, kogu luuretöö rõhk on läinud elektroonilise luure (näiteks NSA) peale ja on selge, et suurem fookus on siiani Lähis-Idal kui Ida-Euroopal. Tavalisel ameeriklasel pole ka CIA tegevusest midagi karta. Meil on sellest aga isegi võimalik võita. Lõppude lõpuks on USA luure ju tänasel päeval meie liitlane.
