Valge Maja ametnik kinnitas, et Manningi karistuse lühendamise ja USA valitsuse mure vahel WikiLeaksi tegevuse pärast viimaste presidendivalimiste ajal ei ole seost. Samuti ei ole see ametniku sõnul seotud WikiLeaksi asutaja Julian Assange’i võimaliku nõustumisega enese USA-le väljaandmisega juhul, kui Manning vabastatakse, teatab Reuters.

Manning on olnud rahvusvahelise tähelepanu all pärast seda, kui ta andis WikiLeaksile üle enam kui 700 000 dokumenti, videot, diplomaatilist telegrammi ja lahinguaruannet, mille eest ta mõisteti 35 aastaks vangi.

Obama lühendas Manningi karistus ühe oma viimase teona enne ametist lahkumist seitsme aastani, ajades raevu mõned vabariiklased. Valge Maja teatel lõpeb Manningi karistusaeg juba selle aasta 17. mail.

„See on lihtsalt ennekuulmatu,“ ütles esindajatekoja spiiker Paul Ryan oma avalduses. Tema sõnul on see ohtlik pretsedent nende jaoks, kes lekitavad materjale rahvusliku julgeoleku kohta. „Chelsea Manningi reetmine seadis ameeriklaste elusid ohtu ja paljastas meie riigi kõige tundlikumaid saladusi,“ lisas Ryan.

Manning töötas 2010. aastal Bagdadis luureanalüütikuna, kui materjali WikiLeaksile üle andis. Tollal esimese klassi reamees Bradley Manning olnud Chelsea Manning oli varem mees, kuid teatas pärast süüdi mõistmist, et identifitseerib end naisena.

Manning, kes püüdis end eelmisel aastal kaks korda tappa ning kellel on transsoolisena Kansases asuvas Fort Leavenworthi meeste sõjaväevanglas raske hakkama saada, võttis vastutuse materjali lekitamise eest, mis Valge Maja anonüümseks jäänud ametniku sõnul mõjutas Obama otsust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid