Ringkonnakohtu pressiesindaja teatas Delfile, et kohtu tänase otsusega tühistati Harju maakohtu 24. oktoobri 2016 aasta otsuse Oliver (eelmise nimega Gregor) Kobingule lõpliku karistusena mõistetud 2 aasta ja 8 kuulise vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmise osas.

Ringkonnakohus uue otsusega määras, et Oliver Kobingul kuulub mõistetud 2 aasta ja 8 kuulisest vangistusest reaalselt ärakandmisele 6 kuud vangistust.

Ülejäänud 2 aasta ja 2 kuuline vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui Oliver Kobing ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi.

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.

Kohus: materiaalõigus oli kohaldatud ebaõigesti

Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis täielikult arvestamata nii teost lähtuva süü suuruse kui ka osaliselt süüdlase isikut puudutavad andmed, kohaldades ebaõigesti materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse.

Materiaalõiguse väär kohaldamine andiski aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja ringkonnakohtu poolt tühistatud osas uue otsuse tegemiseks.

Süü suuruse osas leidis kohtus tõendamist, et Oliver Kobing juhtis mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Samuti eiras ta suurimat lubatud sõidukiirust, sõites liiklusrohkel tänaval 50 km tunnikiiruse asemel 103 km/ h. Ei peatunud keelava punase fooritule ees, asudes eelnimetatud kiirusel ületama reguleeritud ristmikku. Liiklusnõuete rikkumistega põhjustas ta ettevaatamatusest ühele isikule eluohtlikud tervisekahjustused.

Pildid avarii toimumiskohast 2015. aastal:

Kolm isikut said õnnetuses raskeid kehavigastusi ja 9 inimest said kergemaid vigastusi, kusjuures osa neist olid lapsed.

Seega pani Oliver Kobing toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud mitmele inimesele raske tervisekahjustus, leidis ringkonnakohus.

Süüdlase isikut puudutavate andmete osas oli maakohus jätnud arvestamata, et Oliver Kobingul oli kehtiv väärteokaristus ja seda just liiklusalase rikkumise eest, mis oli toime pandud päev enne kuriteo toimepanemist. Nimelt ei andnud ta mootorsõidukit juhtides teed ülekäigurajal teed ületanud jalakäijatele, tekitades liiklusohtliku olukorra. Isiku poolt korduvast liiklusnõuete rikkumisest saab kohtu hinnangul järeldada tema allumatust kehtestatud korrale.

Seetõttu leidis ringkonnakohtu kolleegium, et antud juhul pole alust rääkida Oliver Kobingust kui õiguskuulekast noorest inimesest kuna ta on korduvalt seadnud liikluses ohtu teiste inimeste elu ja tervise.

Ringkonnakohus märkis, et nn šokivangistuse kohaldamine on mõeldav vaid isikutele, keda pole varem vangistusega karistatud, ehk siis varem karistamata isikutele, kelleks on ka Oliver Kobing. Nn šokivangistusega taotletakse eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud. Seetõttu pidas ringkonnakohus põhjendatuks, et osa vangistusest peab kuuluma reaalselt ärakandmisele.

Otsusele võib esitada kassatsiooni riigikohtule 30 päeva jooksul.

Kannatajad kaebasid edasi

Tartu maantee 14 kannatanuga suuravarii kannatanud kaebasid mullu novembris edasi kohtuotsuse, millega mõisteti õnnetuse põhjustajale Oliver Kobingile (õnnetuse põhjustamise ajal Gregor Kobing) vaid tingimisi vangistus.

"Kannatanud soovivad vaidlustada selles otsuses mõistetud karistuse, eelkõige selle osa, mis puudutab seda, et karistust üldse täitmisele ei pööratud. Kannatanud on endiselt seisukohal, et mingiks ajaks tuleb see inimene ühiskonnast eraldada. Samuti paluvad kannatanud anda ringkonnakohtule hinnangu, kas väljamõistetud hüvitised on õiglased ja kohtupraktikale vastavad, mis puudutab mittevaralist kahju," ütles kannatanute esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk toona Delfile.

Harju maakohus tunnistas Oliver Kobingi (23) süüdi mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud mitmele inimesele raske tervisekahjustus ning mõistis talle karistuseks neljaaastase tingimisi vangistuse. Karistusest lahutati lühimenetluse tõttu 1/3 ja Kobingu kanda jääb kahe aasta ja kaheksa kuu pikkune tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga.

Kohus mõistis ühe kannatanu kasuks 18 000 euro suuruse valuraha, teise kasuks 14 000 eurot, kolmandale 5000 ja neljandale 8000 eurot.

Tsiviilhagid peab Kobing hüvitama kolme aasta jooksul.

Süüdistus

Süüdistuse kohaselt juhtis alkoholi tarvitanuna, kuid mitte kriminaalses joobes Kobing 2015. aasta 16. mail kella 09.30 paiku mootorsõidukit BMW, liikudes Tallinnas mööda Tartu maanteed Liivalaia tänava poolt Peterburi tee suunas.

Asudes keelava fooritule ajal ületama Tartu maantee ja F.R.Kreutzwaldi tänavate reguleeritud ristmikku, sõitis ta otsa Tartu maanteele lubava fooritulega vasakpööret teinud mootorsõidukile Mercedes-Benz. Kokkupõrke tulemusel paiskusid mõlemad mootorsõidukid üle Tartu mnt keskel oleva ohutussaare, kus viibisid jalakäijad. Mootorsõidukis BMW viibisid peale juhi veel kolm reisijat. Mootorsõidukis Mercedes-Benz kokku kuus inimest.

Oliver Kobingu poolt põhjustatud kokkupõrke tagajärjel sai eluohtlikke tervisekahjustusi üks jalakäija ning raskeid tervisekahjustusi teine jalakäija, mootorsõidukis Mercedes-Benz viibinud juht ja tagaistmel istunud inimene.