Corbyni pressiesindaja kutsus üles pidama läbirääkimisi, et jõuda kokkuleppele nii Ida-Euroopas kui ka Lähis-Idas, vahendab Politics Home.

„Jeremy on korduvalt öelnud, et tal on palju kriitikat Venemaa valitsusele nii selles suhtes, mis on juhtunud Lähis-Idas kui ka riigisiseselt. Aga see, mida me näha ei taha, on pingete üleskruvimine Venemaa ja lääne vahel, nagu on toimunud,“ ütles pressiesindaja.

„Me tahame näha Venemaaga suhtlemist, kriitilisel alusel, aga tõsisel alusel. Ilmselgelt on tõsiseid küsimusi mõlemal poolel ja Jeremy on korduvalt hukka mõistnud inimõiguste küsimused Venemaal nagu ka küsimused, mis ümbritsevad tema sekkumist Lähis-Idas ja mujal, kuid Jeremy arvates on otsustava tähtsusega, et seda ei kasutataks pingete üleskruvimiseks, vaid aluseks tõsiseks suhtlemiseks, et pingeid vähendada, eriti sõjalisi pingeid Ida-Euroopas.“

Kui pressiesindajalt küsiti eraldi, kas Corbyn toetab Briti valitsuse otsust saata 800 sõdurit osana NATO jõududest Eestisse, vastas ta: „Jeremy on väljendanud muret, et see on üks pingete eskaleerimistest, mis on aset leidnud.“

Pressiesindaja keeldus ütlemast, kas Corbyn toetaks sõjalist tegevust, kui Venemaa Eestisse sisse tungiks.

„Artikkel 5 tähendab, et kui on rünnak teise NATO riigi vastu, peab olema vastus NATO liikmetelt, see ei defineeri, mis see vastus olema peaks. Praktikas, kui te vaatate lepingu sõnastust, võib see olla terve rida asju. Aga mille poole me püüdleme, on pingete vähendamine ja läbi räägitud suhtlemine.“

Novembris hoiatas Corbyn uue külma sõja eest, kui piiri Ida-Euroopa ja Venemaa vahel ei „demilitariseerita“.