Olen spetsialist, saan Tallinnas töötades 1000 eurot kätte. Naine töötab teeninduses, palk 500 kätte. Ehk kokku 1500 neto. Kooselu alustades oleme elanud üürikorterites. Ühetoaline koos suurte kommunaalidega läheb kokku 400 kuus. Kolisime kesklinna, 550 eurot koos kommunaalidega, kerge remondi üle elanud üürikas.

Oman ka aastaid tagasi võetud autot, koos kaskoga 200 eurot kuus + 100 eurot kütuse peale.

1. Korter: 550 eurot
2. Auto - 300 eurot auto kokku
3. Oma kommunikatsioonid, nagu kodune nett, TV, telefon, telefoni 4G jne on kuus 150 eurot kokku
Ehk 550+300+150 = 1000 eurot.

Ütleme nii, see summa läheb paari päevaga arvelt. Omal on ka paar järelmaksu, mingit tehnikat soetatud, umbes 60 eurot kuus. Naisel on järelmakse 150 euro eest. Tulemus: hiljemalt kahe nädalaga on meil rahad otsas, elame viimased 2 nädalat täielikus vaesus, kannatame tühja kõhtu.

Ei saa lubada trenni, ei saa lubada väljas söömist, ei saa lubada meelelahutust (kino, kontsert, mingist reisist rääkimata, elu esimene soojamaareis on justkui kauge unistus). Mina ei saa tööl sööki lubada, naine ei saa tööl sööki lubada. Käime bussiga tööl, vahepeal autoga.

Mis teha? Jah, auto annaks maha võtta, aga mille eest ostaks mingi 1000-eurose sara ja mille eest teda iga kuu üleval pean = remondid. Auto peres ka selleks, et vanemate juures kaugemal külas käia.

Teisena annaks mingisse ühetoalisse uberikku kolida tagasi, aga mis kasu kui võidad üüri pealt 100 eurot, kuid kommude eest tasud praktiliselt sama palju otsa + toas kogu aeg külm või idiootne müra akna taga õues.

Ostaks laenuga korteri, aga ei saa, sest laenu antakse 50 000 eurot heal juhul, aga mis maksavad korterid? Õudne. Riietest ja muudest ostudest ma ei räägigi. Isegi kannan kaltse, mis on 2 aastat tagasi ostetud. Pool aastat tagasi sain lubada ühed 15-eurosed kulukad Tallinna turult.

Ma ei tea, mis valesti on. Tõesti ei tea. Mul on jumala siiber sellest elust siin. Milleks käisin ülikoolis, õppisin spetsialistiks, aga saad sellist palka ja ikka ei ole võimalik ära elada. Tõesti ma ei tea, vaatad ümberringi, siis kõik vaid nagu rahapatakaga pähe saanud, laristavad siin ja seal, elavad laia elu, lõunal söömas kuskil tööl, a la 6 eurot kord, autoga käivad tööl iga päev, autoga lõunal, naisele ja lastele autoga järele. Mis toimub, kust see raha võetakse?

Tõesti, ma ei tea, mis siin riigis toimub. Ma ei julge mõeldagi, kui 2 madalama haridusega inimest koos teenivad a la 500+500 eurot kuus. Kuidas on võimalik Tallinnas 1000 euroga kahekesi ära elada? Ma ei saa aru. Mis siis, kui laps/lapsed ka veel? Täiesti ulme.

Ise olen teinud töökoha vahetusi Tallinnas, ka eriala välist võtnud. Palk kõikunud 850-1400 euroni. Suure palgaga saadki vaevu katseaja lõpuni tööd teha, enne, kui minema kupatatakse või siis saad 850, aga vastutad kogu tootmise eest ja kui miskit valesti läheb (nt kellegi teise süül), tahetakse sinu 850-eurosest palgast veel maha ka koorida

Jube. Ma ei taha enam, ma ei taha. Masendus, depressioon, elust villand siin riigis. Siple ja püüa august (nagu ei olegi augus ju tegelikult) välja saada, no ei lähe ja rikast mammat-papat pole kummalgi, kes kõik võsukeste asjad kinni plekiks.