USA ja Vene relvajõududel on aastavanune õhuohutuskokkulepe, kuid USA pilootide sõnul tekib neil endiselt „napikaid“ Vene lenduritega, kes kas ei ole mängureeglitega kursis või ei suuda või ei taha neid alati järgida, teatab ajaleht.

„Harva, kui üldse, vastavad nad sõnaliselt,“ ütles brigaadikindral Charles Corcoran, USA 380. ekspeditsioonilennutiiva ülem. „Harva, kui üldse, nad liigutavad. Meie läheme eest ära. Me ei tea, mida nad näevad või ei näe, ja me ei taha, et nad mõnele meist sisse sõidaksid.“

Liiklusummikut õhus muudab veelgi keerulisemaks see, et Vene lennukid ei saada välja identifitseerimissignaale, mis on vastuolus rahvusvaheliste reeglitega, kirjutab Wall Street Journal.

2015. aastal kirjutasid USA ja Vene väejuhid alla neljaleheküljelisele vastastikuse mõistmise memorandumile, mis oli mõeldud sõjalennukite omavaheliste kokkupõrgete ärahoidmiseks või teineteise allatulistamise vältimiseks.

Nüüd avaldavad Pentagoni ametnikud survet suhtlemise ja koordineerimise tihendamiseks USA ja Vene relvajõudude vahel. Ettepaneku järgi arutaksid kolmetähekindralid Pentagonis Lähis-Ida operatsiooni rutiinselt oma kolleegidega Moskvas.

Praegu käivad igapäevased jõupingutused õhukatastroofi vältimiseks Wall Street Journali teatel Kataris asuvas Al-Udeidi lennubaasis viibiva vene keelt kõneleva kolonel Manningi kaudu. Kolonel Manningil on kolm plaanipärast telefonikõnet nädalas oma Vene kolleegiga, Süürias viibiva polkovnikuga, mille abil vabastatakse õhuruum mõlema poole operatsioonideks. Plaaniväliseid telefonikõnesid on neil enamikul nädalatest iga päev. Kui lahinguoperatsioonid on eriti intensiivsed, võivad kolonel ja polkovnik vestelda kümme korda päevas, nagu eelmisel kuul, kui USA lennukid hävitasid 168 tsisternveokit, mis vedasid Islamiriigi jaoks naftat.

Lisaks sellele toimuvad Pentagoni kõrge tsiviilametniku juhtimisel venelastega telekonverentsid Süüria asjus iga 6-8 nädala järel.

Ühe kõige suurematest eksimustest seni põhjustas aga USA. Septembris tappis USA õhurünnak, mis oli mõeldud Islamiriigi võitlejate vastu Deir Ezzouris, hoopis kümneid Süüria valitsusvägede sõdureid.

Päeval, kui rünnak toimus, oli kolonel Manning Katari baasist eemal. Pärast rünnakute algust helistas Vene ohvitser kuumale liinile ja tahtis rääkida teise USA koloneliga, keda teadis. Ka see ameeriklane polnud saadaval. Venelane pani toru ära ning möödus 27 minutit, enne kui venelased helistasid tagasi ja hoiatasid, et ameeriklased pommitavad vale sihtmärki.

Kolonel Manningi sõnul muudavad praegused koordineerimispüüdlused sõja ohutumaks.

„Me hindame jätkuvalt, et venelastel ei ole kavatsust koalitsioonijõude õhus ega maal kahjustada,“ ütles Manning. „Et me usume, et koalitsioonijõudude suhtes ei ole pahatahtlikke kavatsusi, oleme me võimelised konflikti vältima.“

Wall Street Journali teatel näevad asjad aga teistmoodi välja lennuki kokpitist ning USA piloodid räägivad, et venelased näivad mõnikord piire kompavat, et näha, kas see neil läbi läheb.

Asja muudab veelgi keerulisemaks see, et missioonidest võtavad osa nii paljud riigid: ameeriklased, venelased, süürlased, austraallased, britid, taanlased, türklased, emiraatlased, saudid ja jordaanlased. Iga päev on Islamiriigi keskuse Raqqa kohal tavaliselt 50-75 mehitatud ja mehitamata koalitsiooni lennumasinat ning veel 150 Mosuli kohal Iraagis.

2015. aasta kokkuleppe järgi tuleks järgida „kolmede reeglit“. Piloodid peaksid horisontaalselt hoidma teineteisest vähemalt kolme meremiili kaugusele ja vertikaalselt 3000 jala kaugusele. Kui nad peaksid teineteisele lähemale sattuma, ei tohiks nad sellele kaugusele jääda rohkem kui kolmeks minutiks.

Ameerika pilootide väitel eiravad venelased lennuohutuskokkuleppeid. Lennukid kogu maailmas on varustatud transpondritega, mis saadavad välja neljanumbrilist koodi, mis võimaldab neid tuvastada. Seda nimetatakse „prääksumiseks“ (inglise keeles squawking). Vene lennukid Süürias ei prääksu.

Samuti ei vasta venelased tavaliselt kutsungitele (guard call) ühisel hädaolukordadeks mõeldud raadiosagedusel. Ühe kaheksatunnise vahetuse käigus 11. detsembril saatis USA radarilennuki (AWACS) meeskond välja 22 guard call’i umbes kümnele Vene lennukile, saamata ühtki vastust. Mõned Vene lennukid jõudsid USA omast vähem kui viie miili kaugusele.

Vene piloodid on mõnikord rääkima hakanud, kui nendega võtab ühendust naissoost lennujuht.

Septembri alguses märkas USA naissoost lennuliikluse jälgimise ohvitser tundmatut lennukit, mis lähenes Süüria kohal liitlaste lennukile. „Te opereerite koalitsiooni lennuki läheduses,“ hoiatas ta pilooti.

Eetris kostus seepeale kõva vene aktsent: „Teil on kena hääl, proua. Tere õhtust.“

„Mõnede kõige napimate juhtumite puhul olen ma veendunud, et nad ei tea, et me seal oleme,“ ütles kindral Corcoran.

Alati ei ole see nii. Septembris järgnes Süüria kohal pommitamise lõpetanud ja tankeri juurde kütust võtma läinud USA F-15-le Vene Su-35. USA piloot filmis Vene lennukit, mis lendas USA omade kõrval umbes pooleteise miili kaugusel.

Läbi Iraani lendavad Vene pommitajad on põiganud Iraaki ja seganud liitlaste lennujooniseid Mosuli lahinguväljade kohal.