USA sisejulgeolekuministeeriumi ja föderaalse juurdlusbüroo (FBI) kinnitusel on Venemaa võimuladvikuga seotud häkkerid sekkunud USA presidendivalimistesse. Maailmas on kerkinud mure, et Venemaa võib ka edaspidi proovida mõjutada erineval moel riikide valimisi.

RIA analüütiku Anto Veldre sõnul on Vene Föderatsiooni erisooviks levitada kontrollimatut hirmu ning kaaperdada igaühe kaine mõistus — et me kohe tuleme ja niikuinii murrame teile kusagile sisse. „Parimaks kaitseks on seega just vastupidine käitumine — kaine analüüs ning selge osutus, et loodusseadused ja muud piirangud kehtivad ka kübervaldkonnas,“ leidis Veldre Delfile antud kommentaaris.

„USA spetsialistide peamiseks hirmuks on tõeline „loomaaed“ valimiskorralduse ja valimismasinate osas — iga osariik kasutab mingit omaenda tehnoloogiat — perforaatorit või e-hääletuskioskit,“ ütles RIA analüütik ja selgitas, et hääletuskioskite näol on tegemist valimiskabiini paigutatud mänguautomaatidega sarnanevate seadmetega. „Neid seadmeid on Harri Hursti, Alex Halderman jt turbe seisukohast õigustatult kritiseerinud, ent neil puudub meie i-hääletusega mistahes ühisosa,“ sõnas ta.

„Kuivõrd USAs on sisuliselt kaheparteisüsteem ning hääletuse käik seetõttu väga tasavägine, siis juba paariprotsendised “vead” (näiteks poolte omavahel vahetamine) hakkavad valimistulemusi otseselt mõjutama. Osariigi või maakonna tasemel on raske infoturvet tagada, mistõttu ka USAs on maad võtmas mõneti irratsionaalsed hirmud,“ märkis Veldre.

Analüütiku sõnul kammitseb Euroopa riikide valimisi iganenud arusaam, et valimisprotsesse ei ole vaja analüüsida. „Euroopa riikide põhiliseks murekohaks on senine kultuuriline tabu valimisprotsesside mistahes analüüsi ees, erinevalt Eestist, kus seoses i-hääletusega on kõik valimisprotseduurid pulkadeks lahti võetud ja ära kirjeldatud koos riskidega.”

Veldre arvates peavad Euroopa riigid kõigepealt lahti saama teatavast sinisilmsusest. „Valimiste idealiseerimise ja heroiseerimise asemel saab ja tuleb ettenähtud tegevused üksipulgi lahti võtta ning analüüsida neid sama põhjalikult kui mistahes kontori äriprotsesse.”

Analüütiku hinnangul võib eeldada, et eIDAS direktiivi, tänu millele kõlbavad meie digitaalallkirjad kõigis Euroopa Liidu riikides, tagajärjel muutuvad aja jooksul kaugtuvastatavaks kõigi ELi riikide kodanikud, misläbi langevad pooled võimalikest valimispettustest Euroopas ära iseenesest.

„Uudseks vektoriks on häälte kokkulugemisel ja edastamisel kasutatavad arvutid — neid saab tänapäevase tehnoloogiaga turvata, kuid vältimatuks eelduseks on riskide aus kaardistamine, mida lääneriigid pole seni teinud. Eesti i-hääletuse puhul on riskid koondunud mõnesse üksikusse ruumi, mida kaitsta on oluliselt lihtsam kui Ameerika erinevaid hääletusmasinaid," märkis Veldre.

RIA analüütik lükkas ümber jutud nagu võiks potentsiaalne identifitseerimata vaenlane kompromiteerida kõiki koduarvuteid. „Need on rohkem nagu kalamehejutud või libauudised, sest lähemalt analüüsidest lagunevad nad kiirelt koost," rääkis Veldre.

„Müütilisi ülivõimekaid vaenlasi pole olemas. Ka märkimisväärse osa koduarvutite nakatamine viisil, et küberkaitsjad seda ei märka, pole kuigi realistlik stsenaarium ning osutab pigem vastava meemi kandja puudulikule digitaalsele kirjaoskusele. Inimeste arusaamist krüptograafiast ja selle rollist äriprotsesside kaitsmisel tuleb oluliselt tõsta nii meil kui kogu maailmas," rõhutas ta.

„Ka propagandale ja ajupesule saab ning tuleb vastu seista," kinnitas Veldre, kes kirjutas möödunud aasta novembris Sirbis, et näiteks Eesti 2017. aasta KOVi valimiste tulemusi ei mõjuta mitte niivõrd internetihääletuse olemasolu või puudumine, vaid meemide kontrollimatu levik ja usalduse kadumine ühiskonnas.

Mis on i-hääletus?