Ajaleht Le Monde kirjutab, et fond on selleks pöördunud Vene kohtusse. Laen anti 2014. aastal, First Czech-Russian Bank läks pankrotti mullu juulis.
Ajaleht tsiteerib anonüümset Vene finantseksperti, kelle sõnul on tegu fondi tavapärase praktikaga panga pankrottimineku korral. Teine ekspert aga märkis, et ASV-l on selliste otsuste ajastust alati võimalik valida, mistõttu pidi fond saama Vene valitsuselt poliitilisi suuniseid.
Rahvusrinde teatel tulnuks laenulepingu järgi võlg tagasi maksta 2019. aasta septembris ning partei on intresse korrakohaselt maksnud. Partei finantsjuht Wallerand de Saint-Just, kes kuulis uudisest Le Monde´i käest, möönas, et lepinguga on tõepoolest juriidilisi probleeme. „Ent kõik otsused tehti käsikäes Vene riigiga ja ei ole ühtki põhjust, miks leping ei peaks kehtima.“ Pärast esimese artikli ilmumist täpsustas de Saint-Just ajalehele, et ta tegi keelevääratuse ning pidas silmas Vene keskpanka, mitte Vene valitsust.

Ajaleht Le Monde kirjutab, et fond on selleks pöördunud Vene kohtusse. Laen anti 2014. aastal, First Czech-Russian Bank läks pankrotti mullu juulis.

Ajaleht tsiteerib anonüümset Vene finantseksperti, kelle sõnul on tegu fondi tavapärase praktikaga panga pankrottimineku korral. Teine Vene ekspert aga märkis, et ASV-l on selliste otsuste ajastust alati võimalik valida, mistõttu pidi fond saama Vene valitsuselt poliitilisi suuniseid.

Rahvusrinde teatel tulnuks laenulepingu järgi võlg tagasi maksta 2019. aasta septembris ning partei on lepingu kohaselt maksnud kolm korda aastas 9% suurust intressi. Partei finantsjuht Wallerand de Saint-Just, kes kuulis fondi otsusest Le Monde´i ajakirjanikult, möönas, et lepinguga on tõepoolest juriidilisi probleeme.

„Ent kõik otsused tehti käsikäes Vene riigiga ja ei ole ühtki põhjust, miks leping ei peaks kehtima,“ lisas ta. Pärast esimese artikli ilmumist täpsustas de Saint-Just ajalehele, et ta tegi keelevääratuse ning pidas silmas Vene keskpanka, mitte Vene valitsust.

Uudis tuleb Rahvusrindele väga halval ajal, kuna ees seisavad presidendivalimised ja Prantsuse pangad keelduvad parteile laenu andmast. Partei peasekretär Nicolas Bay ütles, et Rahvusrinne sooviks saada 27 miljoni euro suurust laenu, ent pangad keelduvad sellest poliitilistel põhjustel.

Eelmisel nädalal väitis Prantsuse leht Le Canard enchaîné, et partei on pöördunud taas Vene pankade poole, ent Rahvusrinde väitel ei vasta see väide tõele.