Läti kaitseministeerium teatas, et kohustusliku ajateenistuse taastamine nõuab märkimisväärseid inimressursse ja raha ning pikaajalist ettevalmistusperioodi, et süsteem tulemust annaks, vahendab Läti Delfi.

Kohustustusliku ajateenistuse taastamine nõuaks professionaalse armee ja Zemessardze (Läti kaitseliit) ressursside täielikku kasutamist, sest kutsealuste väljaõpetamiseks on vajalikud ohvitserid ja instruktorid See omakorda tähendab, et Läti rahvuslikud relvajõud kaotaksid halvimal juhul 3-5 aastaks oma võitlusvõime, teatas kaitseministeerium.

Kui igal aastal kutsuda armeesse tuhat kodanikku teenistuse pikkusega üks aasta, moodustavad esialgsed kulutused lisaks praegustele kuludele professionaalsele armeele ja Zemessardzele 38,1 miljonit eurot, varustusele kuluks veel 7,72 miljonit eurot ja relvastusele 9,87 miljonit eurot.

2008. aasta Vene-Gruusia sõda ja Venemaa agressiooni Ukrainas analüüsinud Läti kaitseministeerium osutab sellele, et mõlemaid konflikte iseloomustas agressori jõudude kiire ja professionaalne tegutsemine, mida saab peatada ainult efektiivne ja hästi ettevalmistatud professionaalne armee.

„Kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine praeguses olukorras teenib eeskujulikult Venemaa eesmärke, nimelt nõrgestataks ja isegi hävitataks professionaalne armee ja Zemessardze, sest nii üks kui ka teine jääksid ilma finantseerimisest ja oleksid sunnitud peatama alustatud arendused. Lähtudes ülalöeldust on kohane küsimus, kes on huvitatud funktsioneeriva riigikaitsesüsteemi hävitamisest, mis pärast pikki aastaid finantseerimise kahandamist jälle taastub ja on saamas reaalseks jõuks, ning selle asendamisest kohustusliku ajateenistuse sõduritega ehk „kahurilihaga“,“ öeldakse Läti kaitseministeeriumi avalduses.