Viilma nentis, et esoteerika võidukäik on justnimelt selle tagajärg, et eestlase religioosset osa pole vormitud. „Inimene on loomult religioosne – kui lasta tal kasvada ja areneda, siis kasvab ta religioosseks,” sõnas Viilma. „Ateistiks inimene kasvatatakse. See ei tähenda, et loomulikult kasvaks inimene just kristlaseks või budistiks. Pigem võib seda vaadata kui suvalist loodusrahvast, kes nuusutab õhku, vaatab pilvi ja püüab neid asju endale seletada.”

Uuest põlvkonnast – kuni 25-aastastest – on Viilma sõnul ainult kolm protsenti saanud religiooniharidust. „See noor põlvkond, keda pole religiooni kohta haritud, on nagu loodusrahvad oma keskkonnas. Neil tekivad küsimused, millele nad tahavad vastuseid, ja nad püüavad maailma seletama hakata: otsivad eneseabiraamatuid ja astroloogilist kirjandust, tegelevad tšakrate või joogaga, vaatavad „Selgeltnägijate tuleproovi”. Nende loomulik religioossus otsib väljundit,” sõnas Viilma.

„Me ei anna neile seda hariduse osa, me jätame selle kõik vabaks, aga see ei muuda inimest ebareligioosseks,” rõhutas Viilma. Ta osutas, et ateistide arv Eestis väheneb, kuigi kirikus käijate arv ei muutu. „Vahepealne osa, see agnostikute ja igasugustesse energiatesse uskujate hulk, on kõige suurem.”

„Arvan, et Eestis on n-ö oma usu valmistajate hulk nii suur sellepärast, et me ei hari oma inimesi. Ent siis tekitab iga võõras kultuur hirmu, sest moslemi mõistmiseks peaks õppima, mida islam endast kujutab,” selgitas Viilma, miks oleks religiooniõpetust vaja. „Ka selleks, et mõista, mida kristlik kirik tänapäeval teeb, tuleks seda õppida. Samuti tuleks õppida seda, et kirik ei ole tänapäeval sama, mis 800 aastat tagasi tuli vägivallaga.”