Langenud on nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate laste arv
Lastetoetuste tõstmise ja muude riigipoolsete abinõude tulemusena langes absoluutses vaesuses elavate laste määr 2015. aastal 4,6 protsendile, mis on pea kaks korda madalam näitaja kui aasta varem, kommenteeris sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt värskelt Statistikaameti poolt avaldatud andmeid.
Sotsiaaldemokraat Helmen Küti sõnul on langenud nii suhtelises kui absoluutses vaesuses elavate laste arv. “Nii üheseid positiivseid muutusi õnnestub ühiskonnas harva saavutada vaid ühe aastaga,” rõõmustas Kütt ning lisas, et lapsetoetuste tõstmine 50 eurole, lisameetmed kõige rängemas vaesus elavatele lastele ning tasuta koolilõunad gümnaasiumis, on kõik olnud õiged sammud.
“Olen veendunud, et see rõõmustav langustrend jätkub, sest paljulapselised pered saavad ka uuel aastal riigilt lisatuge. Nii suurendame järgmise aasta 1. juulist kolmelapseliste perede kogutoetust 500 euroni kuus, seitset või enamat last kasvatavale perele hakkame lisaks lapsetoetusele maksma veel 400 eurot lisaks,” kinnitas sotsiaalkomisjoni juht ning lisas, et uuest aastast käivitub ka elatisabifond, mis tagab üksi last kasvatavale vanematele igakuise 100-eurose toetuse lapse kohta ja nõuab elatise mittemaksjatelt võlad sisse. 2017. aasta septembris avatakse 15 miljoni eurone riiklik laste huvitegevuse toetusprogramm. “Vähemkindlustatud peredele toob olulist lisakindlust ka aastal 2018 jõustuv tulumaksuvaba miinimumi hüppeline tõus 500-le eurole,” lisas Kütt.
Statistikaameti andmeil elas 2015. aastal alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 18,5% ehk poolteist protsendipunkti vähem kui aasta varem, samuti langes laste absoluutse vaesuse määr – vastav näitaja oli 2014. aastal 9,1% ja 2015. aastal 4,6%. Suhtelises vaesuses elas 2015. aastal 21,3% ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,4 protsendipunkti.
