Delfi kirjutas teisipäeval, et IRL-i fraktsioon otsustas IRL-iga seotud Eesti Omanike Keskliidule eraldada 30 000 eurot “katuseraha”.

Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna on IRL-i liige. Juhatusse kuuluvad IRL-i liikmetest veel ka justiitsminister Urmas Reinsalu ja Priit Värk. Samuti juhatusse kuuluv Andry Krass on endine IRL-i liige. Ainus IRL-iga mitte seotud juhatuse liige on Tõnu Toompark, kes kuulus aastaid tagasi Reformierakonda.

Delfi küsimusele, mida arvab Pärna väitest, et EOKL on tugevalt IRL-iga seotud, vastates tõdes Pärna, et EOKL-i juhatuse kooseisus on IRL-ga seotud inimesi, kuid märkis, et ühenduse juhtorganites on ka teiste erakondade esindajaid ning omanike kongresside patroon on näiteks president Arnold Rüütel.

"Juhtorganid on kokku pandud ikka lähtuvalt professionaalsusest ja laiapõhilisusest. Mina tegutsen notarina ja eraõiguse õppejõuna, juhatuse liige Andry Krass on Eesti ühe suurmima kinnisvarahaldusettevõtte KVATRO juhataja, Tõnu Toompark kinnisvaraturu ekspert ja koolitaja. Volikogu juhib akadeemik Anto Raukas, volikogusse kuuluvad Erametsaliidu, Korteriühistuste Liidu, Kodukaunistamise Ühingu, kohaliku omavalitsuse, Kinnisvarahaldajate Liidu, kinnisvaraarendajate jne esindajad, isegi ühe koduajakirja peatoimetaja!" selgitas Pärna.

“EOKL on 1994.a asutatud Eesti suurimaid vabaühendusi, kus on 64 000 liiget ja vaevalt on need kõik IRL liikmed või pooldajad! EOKL on huvipõhine (omand) rahvaühendus," ütles Pärna.

EOKL-i esimehe sõnul toetub iga erakond mingitele ühiskonna laiematele gruppidele, kelle huve püütakse ka esindada. "On need siis tööandjad või töövõtjad, usklikud või ateistid, noored või vanad, haritlased või vabrikutöölised."

Eraomand on Pärna sõnul ühiskonna vundament ja sageli kodu ning perekonna alus, sest iga kolmas Eesti inimene omab ühel või teisel moel kinnisvara. "Konservatiivsed erakonnad üleilma näevad oma ühe toetajaskonnana just seda ühiskonnagruppi," märkis Pärna.

"Seega ei ole põhjendamatu, kui erakonnad toetavad ka rahaliselt vabaühendusi, kes seisavad hea vastava ühiskonna grupi õiguste eest. Riik ei pea ju kõike ise tegema, riik peab täitma avalikke ülesandeid koos kodanikkonnaga," põhjendas Pärna, miks just IRL neid "katuserahaga" toetab.

"Katuseraha" läheb kasutusse korteriühistu reformi tarbeks

Omanike liidu hetkeprioriteedid on üüriõiguse reform, tehnorajatiste talumistasude kehtestamine riigi poolt, kinnisvaramaksude tõstmise ärahoidmine ning võitlus aktiisitõusude ja põhiseadusvastase sundvõõrandamisseaduse vastu. "Lisaks anname oma liikmetele tasuta õigusnõu ja paljud ei tea, et tuntud portaal petitsioon.ee on meie loodud ja hallata," rääkis Pärna.

Riigieelarvest eraldatav raha läheb Pärna kinnitusel kasutusse avalikes huvides. "2018. aastal jõustub uus korteriomandi ja korteriühistuseadus ja järgmisel aastal tuleb see reform riigil koos vabakondadega ette valmistada. See on võrreldav elektrituru avamisel toimunud muutustega. Nimelt on alates 01.10.18 igas majas kohustuslikud korteriühistud, aga hetkel puuduvad need pooltes Eesti elumajades! EOKL ja Korteriühistuse Liit plaanivad järgmisel aastal ulatuslikke teavituskampaaniaid, nõustamisi-koolitusi, kirjalikke materjale selle reformi elluviimiseks," selgitas EOKL-i esimees.

EOKL pöördus esmaspäeval seoses kobarseadusega riigikogu ja valitsuse poole

"Me oleme valitsuskriitilised kui vaja," kinnitas Pärna ja märkis, et EOKL saatis esmaspäeval pöördumise rahanduskomisjoni esimehele (KE), rahandusministrile (IRL) ja ettevõtlusministrile (SDE) seoses kobarseadusega.

Delfi avaldab pöördumise muutmata kujul:

Eesti Omanike Keskliitu (EOKL) kuulub 64 000 maja-, korteri- ja maaomaniku. EOKL pöördub Teie poole seoses eelnõu 302SE menetlemisega. Tulenevalt uue valitsuse koalitsioonileppest on sellele eelnõule esitatud valitsuse poolt suurel arvul maksuseaduste muudatusi.

Eesti koduomanikud on murelikud plaanitavate gaasi- ja kütteõli aktsiiside olulise tõusu suhtes, kuna see toob kaasa järjekordse kodukulude tõusu. Sellisel moel muudavad kallinevad elamiskulud suures osas sisutuks madalapalgalistele plaanitavad maksusoodustused.
Enim häirib meid valitsuse ja Riigikogu suhtumine kodanikesse. Ühiskonnas väljakujunenud õigusloome tavasid ja kokkulepitud reegleid eiravalt on need maksumuudatused valminud mõjude analüüsita ning kaasamiseta. Selline paheline õigusloome on ebademokraatlik, õigusloomet naeruvääristav ning valijaskonda mitteaustav. Plaanitav eluasemelaenu intresside tuludest mahaarvamise määra oluline kärpimine on sõnamurdev ning ei tohi mingil juhul rakenduda juba sõlmitud laenulepingute suhtes.

Kutsume üles Riigikogu mitte arutama esitatud maksusseaduse muudatusi ja suunama need tagasi valitsusele menetlemiseks üldises seadusloome koras, järgides head õigusloome tava ja normitehnika ning mõjude analüüsi reegleid. Maksumuudatuste puhul tuleb analüüsida nende mõju kodukulude kasvule ning pakkuda välja abinõud nende leevendamiseks (näiteks toetused elamute küttesüsteemide ümberehitamiseks säästvamate küttelahenduste kasuks).