Rahvas avaldab juba nurinat, kuidas helged pead taaskord kõige vaesemate arvelt keskonda päästma on tormanud. Kümnise idee kui selline oli algselt õhupuhtuse kaitsmine ja inimeste meelsuse kujundamine automootorit lahjema vastu vahetamisel. Teatavasti kasutatud autode turul on CO näitajad siiski kõrgemad ning üheliitrise mootoriga Opeliga ei ole maainimesel samuti midagi peale hakata.

Nii ostabki õhema rahakotiga pere ringi liikumiseks vähe tugevama isendi ning taob iga kilovati ja heitgaasi grammi pealt kenad eurod riigikassasse. Just need samad eurod on riigikassa eelnevalt tema poole lahkelt teele pannud tulumaksuvaba miinimumi tõstmise näol. Ühe käega anname ja kahe käega krabame kõik eurod kodaniku käest tagasi.

Samamoodi on nurinat kostunud vaikse eestlase suust, kui aina kõrgenev kütuseaktsiis ei olegi enam sihtotstarbelise iseloomuga. Tõusu ajal jagati lubadusi, kuidas alles nüüd hakkavad Maarjamaa teed kauneid asfaltkatteid nägema ning hinna kergitamine avab uksed taevalikult sujuvale autosõidule.

Taevalikult rünklikud on roopas ja lipp lipi peal lapitud teed meie linnades ja maanteel tõesti. Eurorahade najal ehk on paar lõiku korda saanud, needki suurte skandaalidega varguste ja praagi näol.

Ilmselgelt on meie targad vaimsed isad leidnud põhjatu rahalaeka ja lõputu lüpsilehma jõuka autoomaniku näol. Seda põllumajanduslikku imesigitist saab lüpsta nii hommikul kui ka õhtul. Eelarve pangekene muudkui täitub ning sealt saab siis heldelt rahvale midagi tagasi niristada.