Lastekaitse Liit õõvastavast sõimuvideost: tunnete väljendamisega on hädas nii laps kui ka täiskasvanu
Ühistranspordis ärritunud laps sõimab naist venekeelsete jõhkrate roppustega. Lastekaitse Liidu kommunikatsioonijuht Grete Landson tõi välja, et video on filmitud kaugelt ja osalised tunduvad olevat hägustatud ning on oluline märgitud, et video põhjal ei saa täpselt öelda, mis toimus kohapeal ning mis viis sündmusteni filmimise hetkel.
Lisaks jääb video põhjal selgusetuks, kas tegu on lasteaia- või koolilapsega. "Nendime, et videos lapse poolt kasutatud sõnavara ei olnud kindlasti eakohane. Videos lapse poolt kasutatav sõnavara on selge märk võimalikest probleemidest lapse kasvukeskkonnas, mistõttu on sellistes olukordades oluline teavitada hädasolevast lapsest Lasteabi ööpäevaringsele telefonile 116 111," tõi Lastekaitse Liidu esindaja välja.
Hea kasvukeskkonna aluseks on kindlasti lapse ja vanema omavaheline usaldusväärne suhe. Lastekaitse Liidu esindaja sõnul on videos tunnete väljendamisega hädas nii laps kui ka täiskasvanu. "Rõhutame, et täiskasvanu peaks säilitama suhtes juhtiva poole ja saavutama kontakti sõnadega. Soovitame alati lähtuda lapse tunnetest ja tasemest. Kui last ärritavad ja viivad endast välja ootamatud muutused päevakavas, võiks täiskasvanu sellega arvestada ja rääkida lapsega eelseisvast nagu plaanitud kodust väljaminek, bussisõit, väljumine konkreetses peatuses, juba varem - kas hommikul või isegi eelneva päeva õhtul," seisab selgituses.
Lastekaitse Liit paneb lastevanematele südamele, et oskusi ennast lapse suhtes rahumeelselt kehtestada saab õppida osalejale tasuta olevates vanemaharidusprogrammides, kuhu saab suunata vanema soovil ja vajadusel elukohajärgne lastekaitsetöötaja. Programmis "Imelised aastad" õpetatakse grupitöö meetodil situatsioone arutades muu hulgas ka keerulistes olukordades rahulikuks ja juhtivaks jääma. Vanemlusprogrammist "Imelised aastad" saab täpsemalt lugeda SIIT. Täpsustamaks lapse suhteid kaaslaste ja täiskasvanutega, tasub vanemal kõneleda ka lapse lasteaiaõpetaja, klassijuhataja, treeneri või huviringijuhiga. Kui laps kaotab sageli enesevalitsuse, leiab vanem tuge nii lastepsühhiaatrilt kui ka -psühholoogilt.
