Elan Põhja-Tallinnas Pelguranna tänaval ja seal maja juures olevasse parklasse on jäetud 4 autoromu, mis pole aastaid liikunud. Õhtuti töölt tulles on teinekord aga olukord selline, et on lausa võimatu parkimiskohta leida ning seetõttu tuleb vahest minna parkima kõrvaltänavasse, kellegi teise kohale.

Pöördusin antud probleemiga ka koreriühistu poole ning nemad ütlesid, et ei saa romude suhtes midagi ette võtta, sest nad ei tea, kes romude omanikud on. Sellest saab järeldada seda, et omanik peab ise enda romu minema viima. Aga kui omanik on näiteks välismaale läinud või ongi meelega jätnud auto sinna, kuna pole raha, et see ise romulasse viia, siis kes peaks sekkuma?

Juba aastaid on probleemiks olnud see, et Nõukogude ajal ehitatud autoparklad lihtsalt ei mahuta seda autode tulva, mis iga-aastaselt meie hoovidesse juurde tekib. Nii on näiteks paljude korrusmajade parklates parkimiskohtadest puudus ning käib tihe konkurents, et õhtuti üldsegi auto saaks pargitud.

Vahest õhtul sõbral Õismäel külas käies, on kella 19-20 paiku võimatu oma autot maja juurde ära parkida. Võimatu on kohta leida ka kõrvalmaja hoovis, teinekord tuleb auto jätta mitmesaja meetri kaugusele.

Uurisin pisut tausta ning selgus, et politsei saab vaid kontrollida, kas auto on arvel ning kas sellega ei rikuta liikluseeskirja. Seega võiks ühistu ise ohjad haarata ja ise autoromud ära viia.

Hea lugeja! Kuidas on Teie kortermaja juures autode parkimine reguleeritud ja parkimiskohad jaotatud? On välja pakutud häid ideid, kuidas suuri autohulkasid paremini parkima saada? Jaga oma lugusid aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!