Riigikohus märkis, et kuigi kõnealused andmed avaldati kinnise kohtuistungi käigus, ei ole maakohtu määruses Järveküljele heidetud ette kinnise kohtuistungi andmete avaldamist ega rajatud trahvi määramist vastavale kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvile, vahendab ERR.

Samuti ei nähtu kohtuistungi protokollist, et kohtuistungil viibinud isikuid, sealhulgas ka Järvekülge, oleks hoiatatud kinnise kohtuistungi menetlusandmete avaldamise eest kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid järgides ning seetõttu on talle rahatrahvi määramisel rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, märkis riigikohus.

Seetõttu tühistas riigikohtu kriminaalkolleegium Harju maakohtu 5. aprilli ja Tallinna ringkonnakohtu 12. mai määrused, millega jäeti Järvekülje trahvimine muutmata.

Järvekülje trahvimise vaidlustas riigikohtus vandeadvokaat Kristi Rande.

Tänavu 5. aprillil määras kohus Autorollo võlausaldajale delikaatsete isikuandmete ja muude eeluurimises kogutud tõendite avalikustamise eest trahvi.

Nimelt esitas Väino Pentuse advokaat Marko Kairjak prokuratuurile 15. märtsil taotluse, et viimane esitaks kohtule omakorda taotluse Autorollo võlausaldaja, kütusefirma Port One omaniku Teet Järvekülje trahvimiseks.

Prokurör Maria Entsik selgitas, et taotluse põhjuseks oli Delfis 10. märtsil, pärast viimast istungit ilmunud artikkel, kus Järvekülg esitas mitu väidet, mis puudutasid Väino Pentuse tervislikku seisundit ehk delikaatseid isikuandmeid. Järvekülg on selles kohtuasjas kannatanu.

Entsik tõi ka välja, et advokaatide taotlusi Järvekülje trahvimiseks kohtu poolt on nad saanud ka varasemalt - 2015. aastal, kui Järvekülg rääkis kohtuasja detailidest "Pealtnägijale" ja hiljem ka Postimehele. Toona jättis prokuratuur aga advokaadi taotlused rahuldamata ja piirdus Järvekülje hoiatamise ja korduva meeldetuletamisega, et eeluurimisel esitatud andmete avalikustamine on kohtuniku poolt trahvitav.

Seega, kuna siis oli tegu juba Järvekülje poolt kolmandat korda delikaatsete isikuandmete ja kriminaalmenetluses kogutud tõendite avaldamisega, leidis prokuratuur, et advokaatide taotlus tuleks rahuldada ja palus kohtul Järvekülge trahvida.

Aprillis kohtus Järvekülge esindanud pankrotihaldur arvas aga, et nimetatud andmed on juba varasemalt kohtus avalikult esitatud ning samuti on Järvekülg saanud need avalikest materjalidest. Ta viitas ka ühele Eesti Päevalehe artiklile, kus Keit Pentus-Rosimannus ise oma isa tervisest räägib. Prokuratuur vastas, et isegi kui Järvekülg kuulis avalikest andmetest samu detaile, mida ta oli varem kohtus kuulnud, ei tohi ta seaduse kohaselt neid ikkagi avaldada. Samuti juhtisid prokuratuur ja advokaadid tähelepanu asjaolule, et istungid, millel nimetatud andmeid avaldati, olid kuulutatud delikaatsete isikuandmete tõttu kinniseks.

Väino Pentuse advokaat Marko Kairjak selgitas, et tegi sellise taotluse, kuna tal tekkis hirm, et mis andmeid edaspidi lekitama hakatakse. "Kõigel on piir ja see on nüüd minu arvates käes," rääkis Kairjak.

Teise kohtualuse, Siim Roode advokaat Natalia Lausmaa toetas samuti Järvekülje trahvimist leides, et võlausaldaja manipuleerib meediaga ja mõjutab sellega kohut ilmselt enda kasuks.

Kohus teatas peale kaalumist, et rahuldab prokuröri taotluse ja määrab Teet Järveküljele trahvi 1000 eurot.

Väino Pentus oli alates 28. juulist 2008 OÜ Autorollo ainuosanik ja juhatuse liige ning 26. aprillil 2010 sai ettevõtte ainuomanikuks ja sisuliseks juhiks Siim Roode.

Süüdistus

Kokku kaotas OÜ Autorollo omandiõiguse varale väärtusega vähemalt 2,36 miljonit krooni, kuid vabanes kohustustest ainult 0,88 miljoni ulatuses. Seega tekitasid Pentus ja Roode ettevõttele ligi 1,5 miljonit krooni ehk 94 000 eurot kahju.

Samuti kasutasid Roode ja Pentus süüdistuse kohaselt OÜ Autorollo raamatupidamises võltsitud laenulepinguid, et katta näiliselt kassapuudujääki ja vabastada Pentus võimalikest tsiviilõiguslikest nõuetest.

Pentusele esitati süüdistus ka ettevõttele kuulunud sõiduauto Ford Tourneo müügist saadud raha omastamises ning raamatupidamise kohustuse rikkumises. Nimelt oli OÜ Autorollo raamatupidamine eksperdi hinnangul korraldatud ebausaldusväärselt ning seetõttu oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine ettevõtte varalisest seisust aastail 2009-2010.