Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liikmetel oli istungile kutsutud külalistele kaks sisulist küsimust, millest esimene oli, mille alusel otsustati 2012. aastal, et OÜ Ermamaa peab tagastama kõigest kümme protsenti neile makstud toetusest, vahendas ERRi uudisteportaal.

"Sellisel puhul ongi [määruse järgi] võimalik tagasinõuet teha viis või siis suurendatult 10-25 protsenti. See ei ole selline juhtum, kus projekt on pooleli ja nõutakse kuskilt konkreetsest abikõlbulikust kulust tagasi 50-100 protsenti, siin oli projekt ilusti lõpuni viidud, objekt oli avatud," selgitas Maria Alajõe, kes oli 2012. aastal EAS-i juhatuse liige.

Teise asjana huvitas komisjoni liikmeid, kas EAS-i toona tehtud otsust mõjutati poliitiliselt, millele Alajõe vastus oli eitav. Siinkohal oli arutluse all ka näiteks fakt, et 2012. aastal aitas toonane presidendikantselei direktor Siim Raie EAS-is tagasinõude otsusega seotud asju ajada, olles ise kuus aastat varem olnud ametis EAS-i komisjonis, kes Ermamaale toetust jagas.

"Ei, juhatuse tasemel mitte kuidagi ei mõjutanud seda otsuse tegemist. Jah, on öeldud, et ühel koosolekul osales tollane presidendikantselei direktor, aga see oli vaid faktiliste asjaolude täpsustamine, see ei olnud kuidagi mõjutamine," vastas Alajõe.

Tänasele komisjoni istungile oli kutsutud ka 2012. aastal majandusministri ametis olnud Juhan Parts, kes ei olnud enda sõnul tol ajal tehtud EAS-i otsusest kuidagi teadlik, sest ministeeriumi juhtimine ja rakendusastus ehk EAS peavad Euroopa raha kasutamise osas olema teineteisest lahutatud.

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Artur Talviku sõnul olid saadud vastused juriidiliselt korrektsed ja edasi on komisjoni käed seotud, kuna tegemist ei ole uurimiskomisjoniga. Küll aga vajab teema Talviku hinnangul ühiskondlikku diskussiooni, et poliitiline kultuur muutuks.