Associated Pressi andmetel löödi rekord vähemalt 23 osariigis ja Columbia ringkonnas. Eelhääletanute arv võib ületada 50 miljonit, mis on ligi 40 protsenti kõigist hääletajatest. 2012. aastal käis eelhääletamas 46 miljonit inimest ehk 35 protsenti.

„Huvi eelhääletamise vastu on paljudes osariikides olnud enneolematu,“ ütles Florida ülikooli professor ja valimistel osalemise ekspert Michael McDonald, kes on selles küsimuses AP konsultant.

Viimased numbrid näitavad hääletajate arvu vähenemist Põhja-Carolina mustanahaliste hulgas pärast ajaloolisi kõrgtasemeid 2008. ja 2012. aastal, kui valiti Barack Obamat. Tihti demokraatide poole kalduvate latiinode suurem osalemine võib aga toetada Clintonit Floridas. Vabariiklaste kandidaat Donald Trump peaks valimised mõlemas nimetatud osariigis võitma, et presidendiks saada.

Hispaaniakeelsete valijate aktiivsus on suurenenud ka Nevadas ja Colorados. Trumpil võib olla eelis Ohios ja Iowas, kuid sellest ei piisa, kui latiinod Clintoni teistes lahinguväljaosariikides võidule viivad. Trumpi kampaaniameeskond on tunnistanud, et ilma Florida ja Põhja-Carolinata ta võita ei saa.

Clinton tundub oma võtvat ka teistes osariikides, kus eelmistel kahtedel valimistel võitis Obama, kuid mille on sihikule võtnud Trump.

Virginias on eelhääletanute arv ületanud 2012. aasta taseme demokraatide poole kalduvate põhjapoolsete maakondade juhtimisel. Eelhääletanuid on 2012. aastaga võrreldes rohkem ka Wisconsinis, kus samuti on suurema panuse andnud demokraatlikud maakonnad nagu Dane ja Milwaukee.

Latiinode varasemast aktiivsem osavõtt võib anda Clintonile tõuke ka kahes vabariiklaste poole kalduvas osariigis, Arizonas ja Texases.