Rootsi mereväe allikad nimetavad laevade Läänemerele paigutamist „game changer’iks“ („mängu pöörde toojaks“), teatab Aftonbladet.

„See muudab sõjalist tasakaalu Läänemerel,“ kommenteeris Rootsi riigikaitsekõrgkooli ekspert Tomas Ries.

Venemaa Musta mere laevastik teatas 5. oktoobril riiklikele uudisteagentuuridele, et kaks Bujan-M-klassi väikest suurtükilaeva ehk NATO klassifikatsiooni järgi korvetti, Zeljonõi Dol ja Serpuhhov hakkavad alaliselt baseeruma Vahemerel, et võtta osa Süüria sõjast.

Laevad hakkasid aga Vahemerel üha lääne poole liikuma. Neid pildistati Maltalt ja Gibraltarilt. Mõni päev tagasi pildistas laevu Põhjamerel Hollandi merevägi ning teisipäeva õhtul läbisid alused Taani Suur-Belti väina. Tõenäoline sihtpunkt on Kaliningrad. Mingeid kommentaare pole Vene merevägi laevade kohta andnud.

„Ma olen olnud kontaktis meie mereväe taktikalise staabiga ja nad kinnitavad, et kaks korvetti Venemaalt sisenevad just praegu Suur-Belti,“ ütles Rootsi kaitseväe pressiesindaja Kristina Åstrand Bohman teisipäeva õhtul. Ta kinnitas ka, et tegemist on Bujan-M-klassi laevadega.

Väina läbimist jälgis Taani merevägi. Vene korvette saatsid mitu patrullkaatrit ja Taani mereväe löögivõimelisim fregatt HDMS Niels Juel.

„See võib olla Läänemere piirkonna jaoks game changer. Äkki on meie piirkonnas laevad, mis on relvastatud tiibrakettidega, mida võib lisaks laadida taktikalise tuumarelvaga,“ ütles Rootsi mereväe allikas Aftonbladetile.

Korvetid on relvastatud kaugmaarakettidega Kalibr, mille tegevusulatuseks on öeldud 2600 kilomeetrit. Suure kära saatel Kaliningradi oblastisse paigutatud rakettide Iskander tegevusulatus on vaid 500 kilomeetrit.

Põhimõtteliselt on laskeulatuses kogu Euroopa, sealhulgas Island.

Lisaks sellele näitas Venemaa raketisüsteemi täit lahinguvalmidust, kui Kaspia merelt tulistati sihtmärke Süürias.

Kas laevad on Läänemerel ajutiselt või alaliselt pole teada.

„Poliitiliselt on see jahmatamapanev ja väga jõuline märk. Putin nihutab ette kaugmaaraketi, millel võib olla tuumalõhkepea, ning paigutab selle keset Põhjamaid. See on selge jõudemonstratsioon. Samal ajal muudab see ka sõjalist tasakaalu Läänemere piirkonnas,“ kommenteeris Ries.

Süsteemi Kalibr ümberpaigutamine tähendab Riesi sõnul suurt muutust Läänemere riikide ühises kaitseplaneerimises.

Kümme päeva tagasi teatas Rootsi kaitseväe ülemjuhataja Micael Bydén, et Rootsi õhujõud hajutatakse, et kõik munad ei oleks ühes korvis. Nüüd on see vajadus veelgi suurem.

„Kui see raketisüsteem on Läänemerel, on kaitsevägi sunnitud lisama jälgimist, et Vene laevastikul ja nende kavatsustel oleks kogu aeg silm peal. Neil tuleb silma peal hoida radarite, allveelaevade, lennukite ja elektroonilise signaalijälitamise abil. Samal ajal peab olema suurem valmisolek ning tuleb hajutada hävituslennukid ja sõjalised ressursid, et need ei oleks nii lihtsad sihtmärgid,“ ütles Ries.