43-leheküljelises raportis dokumenteeritakse, kuidas eriolukorra kehtestamisega nõrgenesid väärkohtlemisevastased tagatised ning see on mõjutanud negatiivselt kinnipidamistingimusi ja kinnipeetavate õigusi. Raportis kirjeldatakse 13 väidetavat väärkohtlemise juhtumit, mille puhul on inimesi hoitud pikka aega ebamugavas asendis, magamatuna, rängalt pekstud, kuritarvitatud seksuaalselt ja ähvardatud vägistamisega, teatab HRW.

„Eemaldades piinamisvastased tagatised, kirjutas Türgi valitsus tegelikkuses korrakaitseagentuuridele blankoveksli kinnipeetavate piinamiseks ja väärkohtlemiseks, nagu nad soovivad,“ ütles HRW Euroopa ja Kesk-Aasia direktor Hugh Williamson. „Need juhtumid, mida me oleme dokumenteerinud, näivad viitavat sellele, et mõned on just seda teinud. Türgi valitsus peaks need otsustava tähtsusega tagatised kohe taastama.“

Eriolukord vabastab valitsusametnikud vastutusest tegude eest, mis on selle kontekstis toime pandud.

HRW küsitles enam kui 40 advokaati, inimõiguslast, endist kinnipeetut, meditsiinitöötajat ja kohtumeditsiini spetsialisti.

HRW teatab, et eriolukord ei anna valitsusele vaba voli õiguste peatamiseks. Piinamise keeld rahvusvahelise õiguse järgi on absoluutne ja seda ei saa peatada isegi sõja või hädaolukorra ajal. Ometi eemaldas Türgi eriolukorra kehtestamise otsus otsustava tähtsusega tagatised, mis kaitsevad kinnipeetavaid väärkohtlemise ja piinamise eest.

Eriolukorra tingimustes on Türgis ilma kohtu loata kinnipidamise aega pikendatud neljalt 30 päevani, kinnipeetavatel puudub ligipääs advokaadile kuni viis päeva ning piiratud on kahtlusaluste võimalusi omale advokaati valida ja õigust konfidentsiaalsetele vestlustele advokaadiga.

HRW dokumenteeris mitmel juhul õiguste rikkumised sellisel määral, mis ületavad ka eriolukorra kehtestamisega antud lisavolitused