Meil on olemas hooldekodud ja neil poleks viga midagi, kui sinna raatsitaks palgata töötajaid, praegu saab seal olev inimene praktiliselt null teenust, mis seisneb ainult p...kasimisel ja söötmisel, muuks pole aega. Asi püsib püsti töötajate entusiasmil, mitte ilusti lahtikirjutatud ja reaalselt kasutataval arengukaval. Kuidas peab dementset, psüühiliselt haiget või puudega inimest hooldav lähedane saama hakkama 300 euroga kuus? Pluss veel kohustus eestkostetava rahalist seisu parandada.

Tõsi,meie sotsiaalministeerium on midagi kuulnud põhjamaade hoolekandest ja nüüd on kabinettide seinte vahel valminud järgmised reaalelust väga kauged seadused. Eurorahade saamise nimel käib praegu selline lauslollus, et pole sõnu. See mida naaberriigid on üles ehitanud samm-sammult, aastakümneid, tahetakse meil ära teha paari aastaga. Paberil näeb ilus välja, aga reaalelus ei toimi.

Kirjutatakse arengukavasid, aga kes need ellu viib kui töötajaid pole ega tule. Rahvas aga räägib kurtidele kõrvadele. Jah, digivärk on üks lahendus aga ärgem unustagem, et need teenused pole ka odavad, dementse elu see võib päästa, aga kodus vägivaldset psüühikahaiget hooldavale pole sest kasu. Ja selliseid on samuti sadu ja sadu.

Loota, et Eestis hakkaks olema nii palju vabatahtlikke või tillukese palga eest töötajaid, kes hakkaks kodudes abiks käima, on ka naiivne. Meie riigil on prioriteedid paigast.

Tilluke ja puruvaene riik arendab jõuliselt sõjaväge? Saame ju aru kõik, et see ei päästa meid niikuinii, kui midagi peaks juhtuma. Maksame kinni riigimeeste laristamised, kes ei suuda sada korda suurema raha eest kui saab haige pensionär, end üleval pidada. Kui panustanuks poolegi sellest rahast, mis näiteks Utah kõrbes laiali lendas, omaste hooldajatele palga maksmiseks või hoolduasutustesse töötajate palkamiseks? See ei ole meie riigis mõeldav nii kaua, kuni midagi ei muutu poliitikute silmaringis. Mõeldav pole aga ka see, et sajad inimesed on läbipõlemise äärel, aheldatud rahatuna haigete omaste külge.