Harju maakohus tunnistas täna Oliver Kobingu (23) süüdi mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud mitmele inimesele raske tervisekahjustus ning mõistis talle karistuseks neljaaastase tingimisi vangistuse. Karistusest lahutati lühimenetluse tõttu 1/3 ja Kobingu kanda jääb kahe aasta ja kaheksa kuu pikkune tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga.

Oliver peab hüvitama kahju, ega tohi tarvitada alkoholi. Katseajaks on määratud kolm aastat ning tema load võeti ära kaheks aastaks ja kuueks kuuks. Samuti peab noormees uuesti läbima juhiloa tagasisaamiseks täismahus koolituse ning tegema eksamid.

Kohus rahuldas ka ühe kannatanu kasuks 18 000 euro suuruse valuraha, teise kasuks 14 000 eurot, kolmandale 5000 ja neljandale 8000 eurot. Tsiviilhagid peab noormees hüvitama kolme aasta jooksul.

Samuti peab Oliver tasuma kannatanutele viivised, mis on mitte suuremad kui väljamõistetud summad.

Ühtlasi peab ta tasuma riigi tuludesse menetluskulud 2714,40 eurot, seda osadena 12 kuu jooksul. Oliverilt mõisteti osaliselt välja ka kannatanute menetluskulud kokku summas 4000 eurot.

Kohus: karistuse eesmärgiks ei saa olla kättemaks

Kohus põhjendas karistust asjaoluga, et Oliver pani toime kuriteo, mille tagajärjel sai üks inimene eluohtlikke ja kolm inimest ohtlikke tervisekahjustusi. Ülejäänud said kergemaid tervisekahjustusi.

"Karistusest tingimisi vabstamise aluseks on just kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades nii toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut," rääkis kohtunik, kelle sõnul on Oliver läbivalt uurimise käigus ja kohtu ees oma süüd tunnistanud ja seda kahetsenud.

Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kuna kannatanud on esitanud mehe vastu tsiviilhagi, siis pole ka nende huvides, et Oliver kannaks vanglakaristust. "Ta ise on avaldanud soovi neile ka kahju hüvitada," lisas kohtunik.

Kohtunik samuti ütles, et kohtul puuduvad reaalsed alused šokivangistuse määramisest, kuna sellest on möödas poolteist aastat. Kohtualune on selle aja jookusl käitunud seaduskuulekalt, prokuratuur pole tema vahistamist nõudnud ning talle pole kohandatud tõkendit.

„Karistuse eesmärgiks ei saa olla kättemaks, vaid isiku õiguskuulekasse ellu pööramine seaduses sätestatud mõjutusvahenditega ning mitte ainult vabaduskaotuslike vahenditega ei saavutata seda eesmärki. Mõistetavalt ei ole kannatanute seisukohalt mitte ükski karistus piisavalt karm,“ lisas kohtunik.

Prokurör ja kannatanud pole rahul

Prokurör Rainer Amur ütles peale istungit, et prokuratuur ei ole otsusega rahul, sest soovis šokivangistust. Kuna aga tegemist oli lühimenetlusega, siis edasi tema kaevata otsust ei saa. Seda saavad teha vaid kannatajad, kuid neid esindanud advokaadi Indrek Sirgi sõnul pole veel kindel, kas nad seda ka teevad.

"Kannatanud soovisid, et selline inimene siiski mõneks ajaks ühiskonnast eemaldataks. Mitte just 3-4 aastaks, aga kasvõi paariks kuuks, sest sellise teo toime pannud inimene tuleks mingiks ajaks ühiskonnast eraldada," rääkis Sirk ajakirjanikele.

Oliveri advokaat Urmas Simon ütles, et noormehele määratud karistus oli arvestades tema tegu maksimumilähedane ehk väga karm.

Kohtualune ise lahkus kohtumajast ajakirjanikele ühtegi sõna ütlemata.

Kohtuotsusele võivad süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Kohtupidamine nüüd nime Oliver kandva noormehe üle algas tänavu oktoobris ja siis tunnistas kohtualune oma süüd.

Seega nägi prokurör, et on võimalik kohtuasja lahendada lühimenetluses, et säästa kannatanuid. Kaitsja nõustus selle taotlusega, taotlust toetas ka kannatanute esindaja.

Kokku oli mullu põhjustatud õnnetuse sündmuskohal jalakäijatena või autodes ohus 16 inimest, neist neli said kriminaalmenetluses arvesse võetavaid raskeid või eluohtlikke vigastusi. Kergemaid vigastusi sai 9 inimest, teiste seas 3 last. Noorim kannatanu oli 9-kuune, vanim 63-aastane. Prokuröri hinnangul peaks karistus süü suurust arvestades olema seega neli aastat vangistust, lühimenetlus lühendaks karistust 2 aastale ja 8 kuule. 8 kuud sellest tuleks prokuröri sõnul reaalselt šokivangistusena ära kanda, ülejäänu võiks jääda tingimisi rakendamata.

Lisakaristuseks soovitas süüdistaja Oliverilt võtta juhtimisõiguse alates vabanemisest kaheks aastaks ja kuueks kuuks.

Kaitsja vaidles vastu vajadusele süüdistatavat reaalse šokivangistusega karistada. Pealegi väljub 8 kuud tema sõnul šokivangistuse ulatusest - üle poole aasta kestnud vangistus avaldab varasema praktika järgi isikule ebasoodsat psühholoogilist mõju, harjutades ta vanglaeluga.

Oliveri vastu olid esitatud ka tsiviilhagid summas 100 000 eurot - kahe kannatanu puhul 30 000 ja kahe kannatanu puhul 20 000 eurot. Sellele lisanduvad kaitsja kinnitusel veel muud nõuded ja materiaalsed kahjud, nii et kokku hindas kaitsja Oliverilt nõutavat summat 200 000 - 300 000 eurole, mida tal ei olevat võimalust töötades teenida.

Süüdistus

Süüdistuse kohaselt juhtis alkoholi tarvitanuna, kuid mitte kriminaalses joobes Kobing mullu 16. mail kella 09.30 paiku mootorsõidukit BMW, liikudes Tallinnas mööda Tartu maanteed Liivalaia tänava poolt Peterburi tee suunas.

Asudes keelava fooritule ajal ületama Tartu maantee ja F.R.Kreutzwaldi tänavate reguleeritud ristmikku, sõitis ta otsa Tartu maanteele lubava fooritulega vasakpööret teinud mootorsõidukile Mercedes-Benz. Kokkupõrke tulemusel paiskusid mõlemad mootorsõidukid üle Tartu mnt keskel oleva ohutussaare, kus viibisid jalakäijad. Mootorsõidukis BMW viibisid peale juhi veel kolm reisijat. Mootorsõidukis Mercedes-Benz kokku kuus inimest.

Oliver Kobingu poolt põhjustatud kokkupõrke tagajärjel sai eluohtlikke tervisekahjustusi üks jalakäija ning raskeid tervisekahjustusi teine jalakäija, mootorsõidukis Mercedes-Benz viibinud juht ja tagaistmel istunud inimene.

Paljude tunnistajatega õnnetuse asjaolude uurimine on võtnud palju aega ja veel mullu hilissügisel ootas prokuratuur viimaseid ekspertiisitulemusi.