Eesti üks praeguse aja suurimaid ehitusi on Tallinna vangla, mida on kutsutud ka sajandi ehituseks. Uut, moodsat ja mugavat asupaika ühiskonna heidikutele rajavad Fund Ehitus ja TREF Nord. Need ehitusfirmad leidsid suurele kogusele, vähemalt sadadele autokoormatele ehitusjäätmetele eriti "innovatiivse" kasutuse. Jäätmetest rajati nimelt tänavu kevadsuvel ajutine tee tulevase uue vangla ehitusplatsile, kirjutab ajaleht Pealinn.

Kuigi ehitaja väitel olevat tegu olnud vaid ajutise tee-ehitusega, ja praeguseks on jäätmetest tee asendatud uue ja korralikuga, on tegemist taas juhusega, et mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Kui mõni tavainimene oma eramaal laotaks raudbetoonitükid ja tellised tee aukude täiteks, saaks ta omavalitsuselt või keskkonnainspektsioonilt kraesse keskkonnarikkumise menetluse.

Esmalt võiks saada väärteomenetluse korras kuni 1200-eurose trahvi. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Kuid karistamsiega asi ei piirduks. Paralleelselt väärteomenetlusega algatataks haldusmenetlus, mis päädiks ettekirjutusega jäätmete koristamiseks. Kui kokkulepitud ajaks ei ole jäätmed koristatud, võib korrakaitseorgan määrata sunniraha või jäätmed patustanud kulul ise koristada. Sunniraha suuruseks võib olla kuni 32 000 eurot. Ja kui kodanik ei kuuletu, siis kordub kogu protsess uuesti.

Vangla sai nurgakivi tänavu septembris, ehkki ehitus käis juba 2016. a kevadel. Ehituslepingu sõlmisid Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) ja Fund Ehitus 2015. aasta novembris. Tegemist on üsna kuluka ehitusega: 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. See hoone tuleb seega veel 10 miljoni võrra kallim, kui äsja valmis saanud Eesti Rahva Muuseum. Fund rajab ka Suur-Ameerika tänavale nn superministeeriumi.

Arvestades, et Fund Ehitus oli ka üks eelmise rahandusministeeriumi hoone lammutajatest, tekib küsimus, kas tee-ehituseks veeti vähemalt osaliselt pärit sealt. "Siin pole tegemist isegi mitte JOKK-skeemiga, aga juriidiliselt täiesti ebakorrektse skeemiga," rääkis Pealinna allikas. " Jäätmete ebaseadusliku kõrvaldamisega püütakse sageli vältida keskkonnatasusid, aga ka muid riiklikke makse.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete esindaja Leili Tuule sõnul pole inspektsioon selle RKAS-i objekti suhtes ühtegi menetlust avanud. Keegi pole selle murega pöördunud. Ja järelevalve on ennekõike kohaliku omavalitsuse, antud juhul Rae valla asi.

Riigi Kinnisvara kõneisiku Madis Idnurme sõnul on tänaseks ajutise tee-ehitusmaterjalina kasutatud ehituspraht minema veetud ja asemele ehitatud korralik tee.

Idnurme sõnul kaevati asfaltkattega sõidutee rajamiseks teealune materjal välja, teisaldati ning ehitati projektikohane ja nõuetele vastav sõidutee, sealhulgas paigaldati nõuetekohane täide, dreenkiht, killustikalus ja asfaltbetoonkate. Kogu tegevus oli Idnurme sõnul kooskõlas projektiga, järelevalvega, Rae vallavalitsusega jt osapooltega.